/nginx/o/2020/10/18/13420532t1h7780.jpg)
/nginx/o/2020/10/05/13392972t1hab84.jpg)
Eelmise aastaga võrreldes on tänavu elektritõukeratastega liiklusõnnetuste arv Eestis neljakordistunud. Kui mullu oli viis õnnetust, siis selle aasta üheksa kuuga on juhtunud juba 21 inimkannatustega õnnetust. Raskemaid on olnud kolm, kaks neist Tartus.
Septembris põrkas Küütri tänaval elektritõukerattal sõitnud mees kokku jalgrattaga sõitnud lapsega. Laps sõitis minema, kuid elektritõukerattur pöördus vigastustega traumapunkti.
Kõige raskem õnnetus leidis aset suvel Karlovas, kui 49-aastane elektritõukerattaga sõitnud mees põrkas kokku kaubikuga ning hukkus. Ta ei kandnud kiivrit, mis võinuks saatusliku vigastuse ära hoida.
Lapsed ohus
Üha rohkem õnnetusi juhtub lastega, kes tihti kihutavad kooli ilma kiivrita. Tõukerattalt kukkudes on kõige sagedasemad vigastused lahtine haav, nihestus ja luumurd. Näiteks kukkus üheksa-aastane laps suvel tõukerattaga, mille tagajärjeks olid õlavarreluu- ja varbaluumurd.
«Bussiga järsult pidurdades võivad olla rasked tagajärjed ka sõitjatele, sest kunagi ei tea, kui kõvasti keegi bussis kinni hoiab,» ütles bussijuht Terje Tiirak.
Tartu Go Busi linnaliinide bussijuhi Terje Tiiraku sõnul on elektriliste rataste ilmumine linnapilti teinud teda liiklejana ettevaatlikumaks. Näiteks rääkis bussijuht juhtumitest, kus elektritõukerattur on mõne meetri kauguselt ootamatult bussinina eest läbi lipsanud, mõtlemata sellele, kas buss saab pidama.
«Bussiga on eriti keeruline, kuna pidurdusmaa on pikem kui sõiduautol. Kui suure bussiga järsult pidurdada, võivad sellel olla ka rasked tagajärjed sõitjatele, sest kunagi ei tea, kui kõvasti keegi kinni hoiab,» märkis Tiirak.
Seadus ei piira
Liiklusseadus ei käsitle tõukeratast mitte sõidukina, vaid jalakäija abivahendina ning seega kehtivad elektritõukeratturile samad reeglid, mis jalakäijale. Peab püsima kõnniteel, sõiduteele sellega minna ei tohi. Kiivri kandmise kohustust ei ole, samuti pole jalakäijate kasutuses olevatele «abivahenditele» kehtestatud kiiruspiirangut.
«Tõukeratastega kaasnevad ohud on seotud just sõidukiiruse ja uljate sõiduvõtetega,» nentis politsei pressiesindaja Kerly Virk. «Jalakäijate vahel liigeldes on tõukerataste sõidukiirus tihti 25–35 kilomeetrit tunnis, see seab ohtu nii rattureid endid kui jalakäijaid.» Bolti tõukeratastel on kiirusepiirang, mis ei lase sõita kiiremini kui 20 kilomeetrit tunnis, kuid isiklike elektritõukerataste puhul sellist piirangut pole.
Elektritõukeratastele sõidukiirusi arvestavate tingimuste seadmine ei ole üksnes Eesti küsimus, sellele otsivad lahendust ka teised riigid. Liiklusseaduse muudatused selgema reeglistiku loomiseks on riigikogus veel arutamisel.