Töötukassa ekspert: Tartumaad tabab sel kuul ilmselt suurem koondamiste laine

Eesti töötukassa Tartumaa osakonna Kvartali büroo. Foto: Margus Ansu

Koroonast tingitud piirangute ja majanduslanguse tõttu on üle riigi töötus kasvanud, kuid Tartumaal ja Jõgevamaal jääb siiani töötus alla Eesti keskmise registreeritud määra. Asjatundjate hinnangul võib aga oktoober tuua suurema koondamiste laine.

Töötukassa Tartumaa osakonna juhataja Jane Väli sõnul on Jõgevamaa töötuse määr, 4,7 protsenti, Eesti madalaim, kuid ka Tartumaa jääb 6,3 protsendiga alla riigi keskmise, mis on praegu 7,6 protsenti.

Harjumaa vastav näitaja on 7,2 ning kõige rohkem on töötuid Ida-Virumaal, kus töötute protsent küündib 12,3ni.

Tänase seisuga on Eestis 49 730 töötut, neist 4928 Tartumaal ning 551 Jõgevamaal. «Vabaturumajanduse eksperdid loevad alla viie protsendi jäävat töötust suisa tööjõukriisiks, nii et Jõgevamaal on seis väga hea,» kommenteeris Väli. 

Koondamiste haripunkt oli aprillis, mil ühe kuuga sai Tartumaal koondamisteate 342 inimest, ning suvel koondamiste hulk kahanes. Nüüd on see aga taas suurenema hakanud. Kui aga augustis oli Tartumaal 99 koondatut, siis septembris 139. Seegi pole Väli hinnangul midagi ootamatut, sest sügise hakul, mil paljud hooajalised tööd läbi saavad, suureneb töötus igal aastal.

Jõgevamaal töötus võrreldes kevadega väga palju kasvanud ei ole, kasv on olnud 0,1 protsenti, teadis Töötukassa Jõgevamaa osakonnajuhataja Liina Võsaste. Viimane suurem kollektiivne koondamine Jõgevamaal oli kevadel, mil ühest puiduettevõttest koondati 20 inimest. «Rohkem teateid kollektiivsetest koondamistest meile laekunud ei ole,» ütles Võsaste. «Aasta lõpus toimub seoses struktuurimuudatustega koondamine Jõgeva vallavalitsuses, kuid täpne koondatavate arv meile tänaseks veel teada ei ole.» Septembrikuus, mil on end töötutena rohkem arvele võtnud hooajalist tööd teinud inimesi, on Jõgevamaa töötuse määr kasvanud 0,2 protsenti. Koondatute osakaal uutest registreeritud töötutest septembrikuus oli Jõgevamaal 20,4 protsenti.

Viis päeva kestnud oktoober on Tartumaale juurde toonud 12 koondatut, kuid suure tõenäosusega tuleb neid lähiajal juurde. «Töötasuhüvitis, mida ettevõtetele maksti, nägi ette, et oktoobrini ei tohi koondada, aga nüüd on tähtaeg käes ja ilmselt näeme seda rohkem,» jätkas Väli.

Ühestki suurest eesootavast kollektiivsest koondamisest Väli siiski kuulnud pole. «Tööandjad pöörduvad küll meie poole ja on näha, et tööandjad on muutunud inimkesksemaks,» rääkis Väli. Tema hinnangul tunnevad tööandjad muret, mis inimestest pärast koondamist saab ning mis võimalused koondatud töötajal on. «Hoolivuse koefitsient on kasvanud,» lisas ta.

Väli sõnul ei ole niinimetatud koroonatöötud üldjuhul seda tüüpi inimesed, kelle puhul peaks kartma, et nad tööturule ei naasegi. «Sageli on nii, et kui meie oleme saanud töötuks jäänud inimese andmed süsteemi sisestada ja hakanud talle tööpakkumisi suunama, on inimesel juba uus koht leitud.»

Koroonatöötuid iseloomustab seegi, et sageli on tegemist heade oskuste ning haritud inimestega, kellele on oluline püsida konkurentsivõimeline. «Ollakse väga teadlikud koolituste võimalusest ning elukestva õppe vajalikkusest,» iseloomustas Väli. 

Tema sõnul on töötukassa ise võtnud vastutuse ka selle ees, et nappide info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) teadmistega töötud saaks sel alal paremini koolitatuks. «Raske on läbi lüüa, kui arvutiga hakkama ei saa, järjest rohkem on ju koosolekuid Teamsis või muud kaugtööd,» selgitas Väli. 

IKT-koolitused pole siiski ainsad, millele praegu rõhku pannakse. Kui enne koroonakriisi võis Väli sõnul täheldada, et pigem otsiti müügi- või klienditeeninduskoolitusi, siis nüüd on pilt kirjum ja soovitakse väga erinevatel aladel ennast täiendada.

Väli sõnul on siiski ka palju tööpakkumisi ning käib vilgas tööjõu ümbermängimine. Hoogsalt on kasvanud näiteks toidukullerite töökohtade arv. Kuid on ka alasid, kuhu on nüüd palju keerulisem töötajaid saada.

Kui juba enne koroonakriisi oli meditsiinisektor hädas õdede ja hooldajate leidmisega, siis see valu on nüüd veel kibedamaks muutunud. «Inimesed kardavad neile kohtadele minna, kuigi meditsiinitöötajad on võib-olla koroona suhtes veel ehk kõige turvalisemas keskkonnas,» ütles Väli.

Aasta algusest peale on enim Tartumaal koondatud tehnikuid ning keskastme spetsialiste (371), juhte (353) ning teenindus- ja müügitöötajaid (318).