Jan Lätt: kas helikopterirahaga saame headele ideedele pihta?

Jan Lätt

FOTO: Erakogu

Koroonaviirusest tingituna on majanduskeskkond loonud uue ning huvitava makro­majandusliku nähtuse – viirusega seotud statistiliste arvude kasvades võime uudistest lugeda pealkirju suurriikide väljakuulutatud abipakettidest. Nende abipakettide mahud on üldjuhul suurusjärkudes, mis tavakodanikule ja väikeettevõtjale jäävad kättesaamatusse kõrgusse.

Keskpankade ja valitsuste fookus on seejuures kahel aspektil: esiteks tekitada majanduskeskkonnas mõistlikul tasemel inflatsiooni ja vältida deflatsiooni ning teiseks teha kõik maksimaalselt võimalik, et hoida ja luua töökohti, vältides ühtlasi ühiskonnas töötuse määra suurt kasvu.

Kõrvaltvaatajale tundub paratamatult, et riigid on üksmeelselt välja rebinud ühe lehekülje Jaapani deflatsioonilise kogemuse käsiraamatust.

Jaapani kogemuse vältimiseks ning inflatsiooni tekitamiseks on riigid asunud üksteise võidu rahasüsteemi kapitali lisama, seda peamiselt riiklike võlakirjade ostuprogrammide kaudu. Maailma suurema majandusega riigid avaldavad üha uusi teateid ja strateegiaid erinevatest abipakettidest. Meediaallikate andmetel on isegi Ameerika Ühendriigid oma keskpangasüsteemi strateegiasse sisse kirjutanud inflatsiooni tekitamise deflatsiooni vältimiseks ja töökohtade säilitamise toetamise.

Kokkuvõttes – globaalne makromajanduslik keskkond loob palju kapitali deflatsiooni vältimiseks. Kuidas saaksime meie Eestis oma väikese ja seni hästi toiminud ettevõtlus­keskkonnaga sellest maksimaalselt kasu?

Koroonaviiruse esimene laine tekitas kerget paanikat ja peataolekut nii ettevõtjates kui ka ettevõtlust toetavates inimestes. Samas oli näha, et ettevõtjad kohanesid muutunud keskkonnaga küllaltki kiiresti. Paljud alustajad liigutasid oma äritegevuse otse veebi ning kasutasid enam kullerteenuse võimalusi. Teised ettevõtjad seevastu muutsid oma ärimudeleid ja leidsid kiirelt muutuvas majanduskeskkonnas uusi väljundeid.

Muutlikes tingimustes tekkis avaliku sektori ehk toetuste andja vaates olukord, kus ühest otsast pakuti vajajatele majanduslikke abipakette ehk niinimetatud helikopteriraha ja teisest otsast said soovijad lisaressurssi tootearenduseks.

Ettevõtjal on kasutada kolm peamist ressurssi: aeg, raha ja kogemus. Iga viivitus idee elluviimisel ja kapitali kaasamisel maksab rängalt kätte karmi konkurentsi või muutuva majanduskeskkonna kaudu. Proovime siis üheskoos kulutada võimalikult vähe ettevõtja aega kapitali kaasamises ja olla sama efektiivsed kui meie kliendid – ettevõtjad.

Riigi ja majanduse seisukohalt on oluline, et tekiks uusi tooteid ja äriideid, mis jõuavad ka ellu viimise faasi. See on otsustav, et tekiks uusi kõrgtehnoloogilisi töökohti ja Eesti oleks ettevõtluskeskkond, kuhu tulevad toote- ja arenduskeskused.

Seda eesmärki silmas pidades peaksime praeguses majanduskeskkonnas keskenduma uute ideede toetamisele ja arendamisele. Ja seda sisuliselt, mitte näiliselt.

Ettevõtlusnädal kestab 5.–11. oktoobrini.

Kolm mõtet järgmiseks koroonalaineks

  • Meetme koostajatele ja hindajatele tugevamat usku ettevõtjatesse. Rohkem ettevõtete tegevuse sisu hindamist, rohkem tasuvate arendustöökohtade väärtustamist, rohkem rahvusvaheliste projektide toetamist ning samas rohkem meetmesse paindlikkuse sisse kirjutamist.
  • Ettevõtjatele südikust uues olukorras kohaneda ja julgust uute toodetega turule tulla. Suured ühiskondlikud muutused on alati andnud võimaluse käima lükata uusi ärimudeleid ja edukaid äriideid.
  • Alustaval ettevõtjal soovitan osaleda ettevõtlusnädalal, et saada oma lennukate ideede teostamiseks inspiratsiooni loengutes, seminarides või teiste ettevõtjatega kohvinurgas arutledes.
Tagasi üles
Back