Jaan Toots: Tartu tõhusaim arengumootor on linnahall koos perekeskusega

Jaan Toots

FOTO: Eero Vabamägi

Südalinna kultuurikeskus ei aita täita Tartu elanike ootusi osa saada suurtest kultuuri- ja spordiüritustest kodulinnas, küll looks selleks võimaluse mitmeotstarbeline linnahall. See rajatis oleks vajalik kogu Lõuna-Eestile.

Tartus on visioonikriis. Sellisele järeldusele olen jõudnud jälgides linnavalitsuse viimase aja käike ja tegevust. Tartu juhtimine on juba pikalt mugavusalas ning kahjuks linnavalitsusel ei ole tahtmist ega plaane suurte väljakutsetega tegeleda.

Oleme natuke alla 100 000 elanikuga suuruselt teine linn Eestis. Lennuühendus välismaailmaga on harv ja kasin, kuid võiks olla tihedam ja mitmekesisem. Koroonaajal pole seda vähestki. Terve Lõuna-Eesti näeb Riiat tõmbekeskusena, kus toimuvad maailmatasemel kontserdid ja spordiüritused.

Selle asemel, et Tartu ja Lõuna-Eesti elanikud peavad suurüritustele minema Riiga või Tallinna, võiksime suurüritused kodulinna Tartusse tuua.

Meil on teaduslinnana tohutu potentsiaal viljeleda konverentsiturismi, aga meie kõrgelt hinnatud ülikoolid peavad paraku korraldama maailma tasemel teaduskonverentse pealinnas. See ei ole normaalne.

Ka kohalikud kultuuri­edendajad ja kontsertide korraldajad on seda meelt, et Tartus ei ole nii suurt saali, et saaksime kutsuda esinema maailmatasemel staare, milleks on vaja vähemalt 3000 või enam pealtvaatajat mahutavat suurt saali. Sama pealtvaatajate arvu soov kehtib ka Euroopa ja maailma tasemel sisevõistluste korraldamisel.

Mitmeotstarbeline linnahall oleks üks peamisi tõmbekeskusi kogu regioonile, sellest 70 kilomeetri raadiuses elab ligikaudu 300 000 inimest.

4

Neid vajadusi teades tegime Keskerakonna Tartu piirkonna juhatusega ettepaneku riigikogu kultuurikomisjonile rajada kultuurkapitali toel riiklikult tähtsa kultuuriehitisena mitmeotstarbeline linnahall, kus oleks arvestatud nii regionaalseid kui ka Tartu linna huvisid.

Tartu linnahall toetaks kohalikku majandust ja looks uusi töökohti. Linnahall oleks nii kultuuri-, teadus-, konverentsi-, spordi- kui ka perekeskusena võimalikult mitmekülgne ning atraktiivne tuhandetele huvilistele ja külastajatele.

Ka tänavu avatud Tartu ülikooli Delta maja kogemus näitab, et valdkondade põimumisele aitab kaasa suur ühishoone.

Ei tohi unustada, et Tartu on Lõuna-Eesti pealinn! Mitmeotstarbeline linnahall oleks üks peamisi tõmbekeskusi kogu regioonile, sellest 70 kilomeetri raadiuses elab ligikaudu 300 000 inimest.

Juttu suurhalli vajadusest olen kuulnud nii Võru, Valga, Põlva, Jõgeva, Viljandi, Põltsamaa kui ka Otepää elanikelt. Heal juhul külastab lõunaeestlane suure tahtmise korral mõnd Saku suurhalli üritust ning pärast peab pikka koduteed alustades seisma veel tunde Tallinna ummikutes. Selliseid asjaolusid arvestades tunnetan, et Tartul on kanda laiem vastutus terve Lõuna-Eesti regiooni kultuuri- ja spordielu eest.

Kahjuks ei ole midagi uut siin päikese all, kui praegune linnavalitsus eesotsas Reformierakonnaga on surnuist äratanud oma utoopilise valimislubaduse südalinna kultuurikeskusest.

Meil on teaduslinnana tohutu potentsiaal viljeleda konverentsiturismi, aga meie kõrgelt hinnatud ülikoolid peavad paraku korraldama maailma tasemel teaduskonverentse pealinnas. See ei ole normaalne.

4

Selline oma supi helpimine, kus on välja käidud valijatele vastutustundetuid lubadusi ja püütakse viimasel hetkel päästa, mis annab. See on täiesti vastutustundetu ja näitab laiema eesmärgi puudumist. Kui lugeda linnavalitsuse taotlust riigikogu kultuurikomisjonile, siis on selge, et tegu on nägemusega, mis paraku ei aita täita Tartu elanike ootusi osa saada suurtest kultuuri- ja spordiüritustest kodulinnas. Riiklikult tähtsa kultuuriehitisena peaks arvesse tulema projekt, mille eesmärgid hõlmavad rohkem kui üht omavalitsust.

Liberaalse maailmavaate esindajatena peaks linnavalitsus teadma, et võimu roll on sekkuda minimaalselt turutõrgete eemaldamiseks, mitte neid ise juurde tekitada. Seda teeb linnavalitsus, kui on plaan rajada 400–500 istekohaga saal südalinna kultuurimajja.

Tuletan meelde, et umbes kolmesaja meetri kaugusel asub Vanemuise kontserdimaja, kus on 836 kohaga kontserdisaal ja 700 kohaga teatrisaal, millel juba praegu on raskusi täitumusega.

Ma ei tee saladust, et Tartu linnahalli ideel on keeruline võistelda südalinna kultuurikeskuse ideega, kuna viimase kandideerimismaterjalid on koostanud suure haldusressursiga linnavalitsus. Teisalt, linnahalli ehitamise ettepanek on aga sündinud Tartu ja Lõuna-Eesti elanike reaalsest vajadusest.

Tartu rahvas ootab linnahalli juba üle 15 aasta. Seisame selle eest, et tartlastele pikalt lubatud linnahall saaks lõpuks ehitatud.

Tagasi üles
Back