Galerii ja video ⟩ Tartlased avaldasid toetust kõigi õigusele abielluda, vastasleer nimetas seda reklaamiks

Täna kell 12 kogunes Raekoja platsile vihmast hoolimata seksuaal- ja soovähemuste (LGBT+) kogukonda toetavale heameeleavaldusele mitusada inimest. Meeleavalduse ajendiks on EKRE plaan panna abielu definitsioon tuleval sügisel koos kohalike valimistega rahvahääletusele eesmärgiga põlistada abielu mehe ja naise vahelise püsiva liiduna.

Meeleavalduse eestvedaja, Tartu linnavolikogu esimees Lemmit Kaplinski ütles, et ürituse sõnum oli öelda selgelt ei tulevasele rahvaküsitlusele. «Inimeste eraelulisi suhteid ei panda hääletusele,» ütles Lemmit Kaplinski. Raeplatsile oli vikerkaarevärviliste lippude, näomaalingute, siltide ja trummidega arvamust avaldama tulnud paarsada inimest. «Umbes sellist hulka inimesi me ootasimegi. Eelmisel aastal oli meid sadakond ja probleem ei ole kuhugi kadunud, seega tuleb inimesi aina juurde,» rääkis Kaplinski. Ta ei osanud täpsustada, kui suur LGBT+ kogukond Tartumaal on, aga hindas seda piisavalt suureks seltskonnaks, kelle õiguste eest tuleb seista.

«Paljud ütlevad, et ärge tehke häält ja ärge juhtige sellele tähelepanu, aga kiusajale peab vastu astuma. Kui me sellest ei räägi, siis käitume ohvritena,» sõnas Kaplinski.

Üle tunni väldanud meeleavaldusel osales ka erakond Eestimaa Rohelised, lõbusat meeleolu lõi trummiorkester ja kõnesid pidasid lisaks Lemmit Kaplinskile veel abilinnapea Gea Kangilaski, linnavalitsuse liige ja õpetaja Ott Maidre, linnakirjanikud Carolina Pihelgas ja Mika Keränen ning noorsotside esindajad ja mitmed kogukonna liikmed. Hoiatavaid lugusid LGBT+ õiguste ja selle tagajärjel ka teiste ühiskonnagruppide õiguste piiramisest rääkisid välisüliõpilased Poolast ja Ungarist. Nad innustasid eestlasi sõnavabadust ja inimõigusi kaitsma, et need ei kaoks valitsuse survel käest, nagu on juhtunud nende koduriikides.

Meeleavaldust jälgisid eemalt neli meest, keda võis nimetada pigem korraldajate vastasleeriks. «Ma lihtsalt tulin vaatama, mis palagani siin tehakse, ja ma ei saa siiani aru, mis neil viga on või kes neil keelab elada,» selgitas meeleavalduse vastane Jüri Kask. Ta lisas, et muidu poleks midagi meeleavaldajate vastu, aga selliseid üritusi võiksid aktivistid teha oma koduaias, mitte avalikus linnaruumis. «Minu asi pole öelda, mida nad kodus toas teha võivad. See aga on siin ju reklaam ja järgmisena teevad paraadi või jooksevad mööda tänavat palja tilliga ringi,» sõnas Kask. Samuti tõi ta välja, et teised vähemused selliseid meeleavaldusi ei korralda ja tolerantsuse teema puudutab veel mitmeid teisi gruppe Eestis. 

Tartu linnavolikogu nõunik Eveliis Padar selgitas, et inimesed on tulnud kohale LGBT+ kogukonna toetamiseks ja valitsusele kindla sõnumi edastamiseks. «Meile ei ole okei, kui Eesti valitsus, täpsemalt üks konkreetne partei, kiusab suurt osa ühiskonnast, kes on küll vähemus, ja ometi ükski teine erakond vahele ei astu,» rääkis Eveliis Padar. Tema sõnul rõhutavad meeleavaldajad, et armastus on armastus ja inimesel ei saa keelata abiellumast selle inimesega, kellega ta soovib. «Mina tahan elada sellises Eestis, kus kõigi õigused on kaitstud.» Padar nentis, et praegu puudutab teema üht kogukonda, ent varsti võib kiusamise ohvriks langeda keegi teine. «Tekib küsimus, millises riigis me tahame elada. Mul on ülimalt hea meel, et siin olid täna kohal kahe erakonna esindajad, ning ehk püsib lootus, et tulevad julged poliitikud, kes tahavad inimeste õiguste eest seista.» Lõppeesmärk on Padari sõnul referendum peatada. «Ideaalis muidugi soovime, et see kohutavalt rumal, kiuslik ja tagurlik idee võetakse valitsuse laua pealt maha. Kui seda ei tehta, oleme valmis uuesti välja tulema ja oma õiguste eest seisma,» kinnitas Padar. 

Lemmit Kaplinski sõnas, et täna pole veel paigas kindel plaan järgmisteks meeleavaldusteks, aga kui kogukond seda soovib, tullakse taas ühiselt välja ja räägitakse nendest teemadest avalikult.