Galerii ⟩ Motoshow'l näitab 12-aastane tüdruk Eesti esimest noorte kiirendusautot

Reedest pühapäevani toimub Tartu Näituste messikeskuses juba kahekümne viiendat korda auto- ja tehnikanäitus Motoshow, kus 12-aastane tüdruk näitab Eesti esimest noortele mõeldud kiirendusautot ning kohal on mehed, kes tavaliselt ei tuuni mitte autosid, vaid paate. See pole aga kaugeltki kõik, mida täna ja homme vaadata saab.

Messikeskuse ühes saalis vaatavad vastu luksuslikud Ferrarid, natuke eemal seisab läikima löödud vanakooli Mustang. Saalides on ruumi enda kasutusse võtnud matkaautod, restaureeritud sõiduautod või erilise tuuninguga masinad. Väljas hoovi peal on ennast ritta seadnud põllu- ja metsatehnika tutvustajad. Üks huvitav objekt on näiteks Haapsalu lähistel üle 400 kilomeetrit tunnis sõitnud Eesti kiireim masin Nissan Skyline GTR, mille mootoril on 1700 hobujõudu ja auto vajab pidama saamiseks pidurdusvarju.

12-aastase tüdruku kiirendusauto

Uskumatuna näib teiste vaatamisväärsuste kõrval 12-aastase tüdruku Kendra Kingo hobi, mis on tavapärasest sootuks erinev. Ta on Eesti esimese junior dragster ehk noorte kiirendusauto juht. Sellist masinat on Eestis ainult üks ning lihtsamas keeles tähendab see kõige puhtakujulisemat redelautot, mis oma tegumoelt on täiskasvanute redelauto väiksem koopia. Masinat veab ühesilindriline mootor ja kütuseks on metanool. Seni on Kendra Kingo suurim saavutatud kiirus 77 kilomeetrit tunnis 200-meetrisel finišijoonel 13,43 sekundiga, aga auto suudab sõita üle 130 kilomeetri tunnis. Isa ja tütar saavad uhkust tunda, et huvitava välimusega roosa masin teeb tuule alla keskmisele tänavaautole. Eestisse toodi tänavu ametlikus võistlusarvestuses Junior Dragster klass, mis on suunatud võistlemiseks noortele. Kendra Kingo isa Ranel Täpsi loodab, et sõitjaid ja autosid tuleb juurde.

«Selle auto mootor ja raamistik ehitati Ameerikas, kus isa soovis oma tütrele vahva masina teha, aga pärast kolme sõitu otsustas laps, et see ala pole tema jaoks. Meile müüs masina üks Soome autohuviline,» rääkis Ranel Täpsi. 

12-aastane Kendra Kingo istub rõõmuga oma roosa kiirendusauto rooli taha ning ei pea huvi mootorite vastu kuidagi kummaliseks. Foto: Kristjan Teedema

12-aastane Kendra Kingo ütles, et ei pea sellist hobi kummaliseks. «Olen oma julguse saanud isalt, tema on samasugune,» ütles Kendra Kingo. Isa tunnistas, et tütre esimestel sõitudel vajus süda paaril korral saapasäärde, sest kumbki ei teadnud veel masina kohta kõike. Eesti rahvas võttis uue juhi ja põneva auto Haapsalu kiirendusvõistlusel septembris väga hästi vastu. «Ma olen paadunud kiirendusspordi fänn ja sõidan ise ka. Oleme Kendraga palju aastaid karti proovinud ja ta on minuga mootoritemaailmas kogu aeg kaasas olnud,» lisas Täpsi.

Soomes on selliste autodega sõitmine populaarne ning kokku on noori võidukihutajaid üle kümne. Kendra Kingo prooviski esimest korda sellises masinas istumist Soomes. «Olime selle müüja hoovis, kui sisse istusin. Oli küll väga kitsas, aga isa on teinud selle mulle nüüd mugavamaks ning mõte meeldis mulle kohe algusest peale.»

Järgmisel hooajal plaanib isa-tütre duo olla rajal kogu hooaja vältel.

Tuunivad paate, mitte autosid

Kui messil näeb valdavalt autosid, siis Tartu mehed on end maja ette parkinud vingete paatidega. Harilikult tegutsevad nad JDM Garage'i nimelises ettevõttes veesõidukite välimuse tuunimisega. Üks eestvedaja Kevin Amon sattus paatide juurde paar aastat tagasi ning sellest ajast saati on selles maailmas aina sügavamale sukeldunud. «Muidu on paadid valged, mõni kollaseks pleekinud, aga oleks ju tore erineda,» rääkis Kevin Amon. Ühe paadi tuunimisele kulub mitusada tundi ning sügisel alustades saab kevadel juba vette. Paatide tuunimine pole kerge. «Tegelikult pannakse paadid tehases nii kokku, et keegi väga ei mõtle sellele, kas ja kuidas saaks sisu seest välja võtta. Siin on ikka korralikke venitusharjutusi vaja läinud, et asju vahetada ja külge panna,» selgitas ta.

Tartu mehed tuunivad tavaliselt mitte autosid, vaid paate ning annavad valgetele tavalistele veesõidukitele hoopis uue ilme. Foto: Kristjan Teedema

Amon kinnitas, et veesõidukite omamine on kulukas, aga kõik sõltub vaatenurgast. «Muidugi võtab sellise asjaga tegelemine aega millegi arvelt. Aga kui hobist saab töö ja see sulle meeldib, on ju tore. Koos ise oma kätega ehitades pole kulutused nii suured,» lisas ta. Sageli räägivad inimesed oma paatide välimuse kujundamise protsessis ise kaasa ning tulemused on selle võrra erilisemad.