Reno Laidre: tartlased näitasid valmidust linna arengus kaasa rääkida

Reno Laidre Foto: Margus Ansu

Kuigi suvel oli kuulda arvamusi, et Tartu uue üldplaneeringu avalikustamine langes halvale ajale ning tagasiside võib jääda kesiseks, kõneleb laekunud arvamuste hulk ja sisuline kvaliteet teist juttu.

Tartu ruumilist arengut aastakümneteks suunav üldplaneering sai linlaste väga suure huvi ja rohke tagasiside osaliseks. Juulis ja augustis toimunud üldplaneeringu avaliku väljapaneku käigus linnavalitsusse saadetud 266 kirja sisaldasid ligi tuhat ettepanekut.

Kuigi suvel oli kuulda arvamusi, et üldplaneeringu eelnõu avalikustamine langes halvale ajale ning tagasiside võib jääda kesiseks, kõneleb laekunud arvamuste hulk ja sisuline kvaliteet teist juttu. Ilmselt aitas elavale vastukajale kaasa seegi, et ettepanekute tegemine ja arvamuse avaldamine oli tehtud võimalikult lihtsaks, samuti hoidsid koroonaviiruse levikust tulenevad reisimispiirangud tartlasi rohkem kodulinnas ja nutiseadmete ees. Samas on selgelt tajutav, kuidas linlaste teadlikkus ning soov kodulinna arengus kaasa rääkida aasta-aastalt üha kasvab.

Kirjutatu põhjal joonistusid selgelt välja teemad, mis linlasi kõige rohkem puudutavad. Nii tehti lõviosa ehk 85 protsenti ettepanekutest transpordi ja maakasutuse küsimustes. Vähem oli mõtteid rohestruktuuri, veekogude ja üldistes linnaarengut puudutavates teemades.

Nüüdseks on linnavalitsus võtnud seisukoha enamiku ettepanekute suhtes. Enam kui pooltel juhtudel langetasime otsuse ettepanekut kas tervenisti või osaliselt arvestada. Niisiis, neid, mille puhul leidsime, et mõtet ei saa arvestada, oli alla poole.

Millest ettepanekud rääkisid? Suures plaanis võis ideede olemust pidada ootuspäraseks: kinnistute omanikud soovisid sageli endale suuremaid ehitusõigusi ja väiksemaid kohustusi avalikkuse eest, mitteomanikud seevastu soovisid veelgi piirata varem antud ehitusõigusi. Päris mitmes ettepanekus sooviti kõrghooneid, väikeelamute asemele kortermaju ja väikeste kortermajade asemele suuremaid. Üks üllatuslikumaid mõtteid oli Sõbra tänava sihis silla ehitamine üle Emajõe. Sisuliselt olid kõik ettepanekud sooviavaldused midagi muuta.

Enam kui pooltel juhtudel langetasime otsuse ettepanekut kas tervenisti või osaliselt arvestada.

Tartlastel on kindlasti huvitav teada, et Kalda tee 11 kinnistule kavandatakse nüüdsest riigikaitsemaad. See tähendab, et viie aasta pärast võib praegu Riia tänaval paiknev politsei peamaja asuda hoopis Annelinnas. Samuti on oluline, et looduskaitse piirangute leevendamine Kvissentali piirkonnas lubab tulevikus Emajõe-äärset väikeelamute ala laiendada kesklinnas poole.

Mitmel juhul nõustus linnavalitsus seisukohtadega, mis lubavad mitmes olulises küsimuses kehtivast detailplaneeringust erinevaid lahendusi. Näiteks Raja tänava parki on üldplaneeringu kohaselt nii praegu kui tulevikus võimalik rajada kuni nelja korteriga elamuid senise detailplaneeringu kohase kahe korteriga majade asemel, kui koostatakse uus detailplaneering. Kui kesklinna parkimine peaks saama lahendatud südalinna kultuurikeskuse ehituse käigus, siis võib Vabaduse pst 6 parkimismaja asemel kavandada ka muu kasutusotstarbega hoone.

Juba varem on avaldatud soovi muuta Ihaste linnaosa piiri. Seekord nõustus linnavalitsus ettepanekuga, mille tulemusena võib tulevikus Annelinn jääda väiksemaks ja Ihase muutuda suuremaks. Uus piir hakkaks sel juhul kulgema mööda Idaringteed. Sellega seoses muutuvad ka Ihaste linnaosa arhitektuurinõuded ja ehitustingimused. Täpsemalt, Idaringtee äärde kavandatakse üksikelamutest suuremaid hooneid.

Seisukohtade kujundamine polnud muidugi kerge töö ning kuigi enamik küsimusi on linnavalitsuselt vastuse saanud, jäi arutusele ka neid teemasid, mille puhul tuleb esmase otsuse tegemiseks veel vaeva näha ning lisaanalüüse teha.

Üks ilmekaimaid näiteid siin on sadamaraudtee koridori tulevik. Ses osas tuli palju ettepanekuid rajada hiljaaegu üles võetud raudtee asemel tulevikus vaid kergliiklustee. Üldplaneeringu eelnõus nähakse aga praegu ette võimalust ehitada sellesse koridori linnatänav, kus saavad liigelda nii bussid, autod, jalgrattad kui ka jalakäijad ning kus on omal kohal kõrghaljastus. Nüüd tuleb see teema uuesti ette võtta ja läbi analüüsida, mida tooks kaasa see, kui sadamaraudtee ala jääks üksnes kergliiklejatele käsutusse. Mida see tähendaks kesklinna liikluskoormusele? Kuidas luua sadamaraudtee äärsetele kruntidele ligipääsud?

Paljusid ettepanekuid ei olnud võimalik arvestada. Näiteks lähtusime seisukohtade kujundamisel põhimõttest, et värskelt ning hoolikalt läbi vaieldud ja volikogus otsustatud küsimustes uusi arengusuundi ei võeta.

Lauale jäi ka neid teemasid, mille puhul tuleb esmase otsuse tegemiseks veel vaeva näha ning lisaanalüüse teha.

Nii ei leidnud hiljuti kehtestatud Hipodroomi 4 detailplaneeringu lahendusest erinevad ettepanekud linnavalitsuse toetust. Ligi kuue hektari suurune männimets on kavandatud avalikult kasutatavaks rohealaks. Linnavalitsus otsustas seal jääda arendajaga sõlmitud kokkulepete juurde: selleks et omanik loobuks tasuta rohkem kui poolest temale kuuluvast maast, annab linn vastu 28 üksik­elamu rajamise ehitusõiguse.

Samuti jätkab linnavalitsus südalinna kultuurikeskuse projekti elluviimist, milleks on saadud volikogult mandaat.

Linnavalitsus ei toetanud ka neid ettepanekuid, mis ei arvestanud arhitektuurivõistluste võidutöid. Näiteks on parima ruumilahenduse leidmiseks korraldatud arhitektuurivõistlused Holmi kvartalis ja Sadamakvartalis ning nende alade arendamisel tuleb arhitektuurivõistluse tulemusi arvestada.

Endise Tähtvere valla kohta laekus oodatust vähem muudatusettepanekuid. Enim tähelepanu saab tulevikus tõenäoliselt Emajõe ja Ilmatsalu jõe äärse matkaraja teema. Nimelt on uues üldplaneeringus pakutud välja võimalus jalgsi liikuda mööda jõeäärt Supilinnast läbi Vorbuse ja Kärevere Ilmatsaluni välja. Mitmed Emajõe-äärsete kruntide omanikud, kelle hulgas on ka ebaseaduslike paadikanalite rajajaid, ei taha nõustuda sellega, et kanalite tõttu Emajõest eemale viidud matkarada toob inimesed nende koduakendele liiga lähedale. Jõeäärsed matkarajad kavandatakse ka Tartu linna, kuid seal sedavõrd suurt konflikti avaliku huvi ja omanike erahuvide vahel pole.

Endises Tähtvere vallas suurt hulka maid omavalt maaeluministeeriumilt loodame tagasiside üldplaneeringu eelnõule saada oktoobris. Koostöö ministeeriumiga on väga oluline, sest sellest sõltub, kui suurel hulgal ja millistesse kohtadesse kavandatakse uusi elamumaid.

Töö üldplaneeringuga jätkub. Kolmapäeval ootame kõiki arutelule, kus tutvustame avalikustamise käigus tehtud ettepanekuid ja linnavalitsuse seisukohti ning vastame küsimustele. Seejärel jätkame üldplaneeringu põhilahenduse koostamist, mis läheb uuele avalikustamise ringile juba tuleva aasta kevadel.