Riigikogu kultuurikomisjoni ja maaelukomisjoni tänasel ühisseminaril Toompea Haridusseminariga oli kõne all kultuuridiplomaatiakeskuse võimalik avamine majas, kus allkirjastati Tartu rahuleping ja kus praegu tegutseb Tartu Jaan Poska Gümnaasium.
Tartu rahulepingu maja tahetakse inimestele avada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ühisseminaril osalejad väljendasid seisukohta, et koostöös gümnaasiumi, asjasse puutuvate ministeeriumite, Tartu linna ja Tartu Ülikooli esindajatega on kultuuridiplomaatia keskuse loomine igati kaalumist vääriv idee, seda eriti seoses peatselt tähistatava Tartu rahu 100. aastapäevaga, vahendas riigikogu pressiesindaja.
Lepiti kokku, et kõnelusi sel teemal jätkatakse veebruari keskel Tartus juba kõigi osapoolt osavõtul.
Kultuurikomisjoni esimehe Urmas Klaasi sõnul oleks kultuuridiplomaatia keskuse loomisel Tartu rahu väärtustav tähendus. Selle asutamiseks tuleks ta sõnul kõnelusi alustada eelkõige Jaan Poska Gümnaasiumiga, et kaaluda kooli võimalusi ja huvi Tartu rahuga seotud ruume avalikkusele rohkem avada. Maaelukomisjoni esimees Kalvi Kõva tõi välja, et kultuuridiplomaatia keskust on võimalik luua vaid kõigi osapoolte – kooli, ministeeriumite, Tartu linna – koostöös.
Toompea haridusseminari nimel, mis on selle idee algatajaks, pidas antud teemal ettekande doktor Jaak Uibu.
Riigikogu kultuurikomisjoni juht Urmas Klaas ütles Postimehele, et idee Tartu rahuga seotud hoone enamast avamisest on jumekas ja väärib kindlasti arutamist. «Direktor oli samuti nõus, et rohkem avada, kuid kõik tuleb veel läbi mõelda.»
Klaasi selgituste kohaselt tuleb esialgu arutada, kas Tartu rahuga on seotud piisavalt erinevaid tähtpäevapidustusi ja kui ei ole, siis kuidas paremini teha. Ühe ideena käidi välja Tartu rahu kunstikeskuse loomine.
«Kuid ärme seda kohe pealkirjasta ja ühepoolselt sisuga täida, see on laiema arutelu koht,» selgitas ta. «Ideid tuleb osapooltega arutada ja areng peab minema loomuliku kasvu rada pidi ning pole võimalik ülevalt öelda, et tuleb keskus ja kõik. Peab olema visioon ja laiapõhjaline kokkulepe.»