/nginx/o/2017/03/03/6402519t1hc278.jpg)
/nginx/o/2020/09/28/13377216t1hf307.jpg)
Lai lint rosettidega, valge lina pikal laual. Õhus sõõrmeid kõditav kaneelisaiade lõhn. Riiuleil virnade kaupa taldrikuid – puhas käsitöö! Ajaloolistes kleitides naised askeldamas siin ja seal. Need laused märgivad Luke mõisa viinaköögi töölistemaja uuestisünnipidu 24. septembril.
Töölistemajaks ei saa seda hoonet enam kuidagi pidada, nüüd on see mõisa käsitöökoda.
Tosin aastat tegemist
Sihtasutuse Luke Mõis juht Gea Järvela kirjeldab loo algust 2008. aastal, mil telliti vanasse hoonesse rajatava käsitöökoja projekt. Seejärel jutustab ta prahikoristustalgutest, maakivimüüri ladumise talgutest, sise- ja väliskrohvimise talgutest... Enam kui 1400 töötunnist, mille mitukümmend inimest vabatahtlikult kulutasid selleks, et üks läbijooksva katuse, mädanenud laetalade ja lagunevate siseseintega hoone võiks kunagi kogukonda teenima hakata.
/nginx/o/2020/09/28/13377217t1h8c61.jpg)
Käsitööga tegelnud kohalikud naised olid seni tegutsenud mõisa kärnerimajas, aga ei mahtunud sinna oma kraamiga enam ära. Ja ettevõtmised muudkui paisusid. Kui viinaköögi töölistemaja esimene korrus kütte-, vee-, kanalisatsiooni- ja elektrivarustusega 2018. aastal valmis sai, kolitigi ümber. Teine korrus valmis aasta pärast – seal on nüüd avar saal koolitusteks, koosolekuteks, pidulikeks sündmusteks.
Siis tuli ootamatu tormiäpardus. 27. oktoobril 2019 langes katusele vana pargipuu. Katuse ja teise korruse parandustööd kestsid paar kuud.
/nginx/o/2020/09/28/13377218t1hc5ec.jpg)
/nginx/o/2020/09/29/13378143t1heab8.jpg)
Tänavu suvel sai hoone lõpuks lubivärviga valgeks ja käsitöökojale väljastati kasutusluba.
Tosin aastat kestnud lugu on üksikasjalikult näha ka käsitöökoja fotonäitusel. Kui neid pilte poleks, ei usuks vist keegi, kas see teekond oli ikka nii raske.
Gea Järvela selgitab, et nende tegevuse mõte on väärtustada käsitööd ja luua piirkonna elanikele uusi võimalusi.
Mõisaloo jätk
Ühtlasi on see kultuuriloo jätkamine, kuna oma käega valmistatud taldrikutel, kruusidel ja ehetel on enamasti mõni mõisaaegne ornament, mis loob aegade sidet.
Käsitöökojas tegutsev Kaire Luksepp lisab, et ega nad ainult keraamikat tee, ikka ka portselani- ja klaasimaali, siidsalle ja segatehnikat. Koolitavad end ise ja siis ootavad töötubadesse teisi. Kutsuvad kohale proffegi, sagedane juhendaja on näiteks kunstnik Kersti Kals.
Köögist tulev magus lõhn on hingemattev. Ahju ees toimetav Anneli Lehtla avab lõpuks ukse ja ulatab kuuma kaneelirulli. «Palun,» ütleb ta lahke hääle ja südamega.
Luke käsitöökoja projekteerimiseks ja ehitamiseks on kulunud 213 874 eurot. Toetust on saadud Leaderi projektiga ning ettevõtmist on rahastanud siseministeerium, Kodanikuühiskonna Sihtkapital, SA Luke Mõis ja teised.