Ott Maidre ja Karl Pütsepp: Jah, me oleme valmis!

Ott Maidre ja Karl Pütsepp Foto: TPM

Merike Lumi kirjutas artiklis «Kas me oleme selleks valmis?» (TPM 24.9) Tartu energia- ja kliimakavast «Tartu energia 2030+». Õpetajatena hindame korrektse koduse töö tegemist ja kui me näeme vigu, siis näeme vajadust vigade paranduse järele. Üllatav oli anda hinnang uuele energia- ja kliimakavale laia teemaderingi vaid ühest aspektist ehk kergliikluse arendamise plaanidest lähtudes: Tartu uus energia- ja kliimakava hõlmab väga erinevaid vald­kondi.

Avalikule arutelule saadetud dokumendis on seatud eesmärgid, mille poole peame Tartus pürgima, sest vaid samm sammu haaval muutume inim- ning keskkonnahoidlikumaks linnaks.

Artiklis väidetakse, et kergliiklusteede planeerimisel ei arvestata kasutajate hulka ning et puudub sellekohane statistika. Kliima- ja energiakava on Tartu linna kodulehelt hõlpsasti leitav ja sellele on lisatud rattaliikluse strateegiline tegevuskava aastani 2040 – pealiskaudselgi sirvimisel saab sealt leida illustreeritud joonised Tartu liiklustrendidest. Selgub ka, et kahel viimasel aastal on mõõdetud rattureid liikumisanduritega. Niisiis ei saa väita, et kergliiklusteede arendamise eesmärgid võetakse õhust, need põhinevad ikka teadmispõhistel järeldustel.

Kergliiklusteede ehitamine ei ole maha visatud raha ega raisatud maa.

Samas koorub neist dokumentidest välja kurb tõsiasi: viimase 15 aastaga on jalakäijate hulk vähenenud lausa kaks korda ja autode hulk suurenenud lausa üle pooleteise korra. Tegelikult toimub kõhedust tekitav Tartu ​autostumine. Et seda trendi vähendada, peame tegelema tõsiselt just kergliiklusteede võrgu arendamisega.

2018. aasta küsitlusest – enne rattaringlust! – selgus, et tartlaste eelistatuim liikumisvahend on jalgratas. Seega, kergliiklusteede ehitamine ei ole maha visatud raha ega raisatud maa.

Paraku ei ole Tartus juurdunud jalgrat- taga sõiduteel sõitmine: sõiduteedki nimetatakse meil tihti pelgalt autoteeks. Läheb tarvis veel hulk aega ning julgeid eestvedajaid, et Tartu liikluskultuur arvestaks kõigi liiklejatega.

Uues kliima- ja energiakavas on oluline punkt, mida paljud ehk esimese hooga ei märkagi: Tartu linnateid ja -tänavaid hakatakse ümber ehitama nii, et tekib jagatud ruum, milles on koht nii autoga, rattaga kui ka jalgsi liikujal. Nõnda väldime edaspidi konflikte ning eluohtlikke olukordi.

Arusaam, et tänavail peab eesõigus olema autodel, on muutumas. Inimesed muutuvad kultuurselt liigeldes sõbralikumaks, rahulikumaks ning väheneb stress, kui on teada, et liiklejad pole üksteisele ohuks. Me pole mitte ainult muutusteks valmis, need muutused juba toimuvad. Päev päeva, rattatee rattatee ja tänav tänava järel.