28 miksi Tartu ülemkojamehele

Raimond Tamm Foto: SCANPIX

Laulusalm ütleb, et kauneim linn on Eestis Tartu, aga kas vana laul on tõde ka tänapäeval? Kas linna heakord paraneb jõudsalt või käib paigaljooks? Kui kõik läheb järjest paremaks, miks siis on linnas nii palju seisaku ja hoolimatuse ilminguid?

Kas Tartu on ilus linn?

Tartu on kahtlemata väga roheline ja väga ilus linn. Usun, et Tartu on ka piisavalt hästi hoitud linn. Ja usun, et oleme aastatega suutnud Tartut järjest ilusamaks teha.

Kas Tartu on säravalt arenev linn, nagu väitis Reformierakond ühes valimiskampaanias?

Usun küll, et Tartu on säravalt arenev linn, ja eks meil on tänu väljastpoolt avanenud rahastamisvõimalustele olnud suurepärased eeldused kõiki meie toredaid ideid ellu viia. Usun, et välisrahastuseta oleksid mitmedki huvitavad ja põnevad projektid ära jäänud.

Miks siis paljude inimeste meelest annab mõne teise Eesti linna heakord ja suvine haljastus Tartule silmad ette?

Mul endal kahjuks ei ole olnud võimalust ühegi sellise inimesega kohtuda, kes tulnuks ütlema, et mõnes teises linnas on midagi palju paremini kui Tartus. Või et keegi oleks tulnud ütlema, et Tartu on teistest linnadest maha jäänud. Eks igal linnal on oma igapäevased rõõmud ja mured, mis sõltuvad aeg-ajalt ka ilmastikust, tuleb tunnistada. Ega ilmgi ole erinevates Eesti linnades ühel ja samal päeval üks ja seesama.

Arvan, et kõigil linnadel nii Eestis kui väljaspool Eestit, nii palju kui mina olen käinud, esineb aeg-ajalt probleeme. Üldpilt ei ole Tartus üldsegi halb.

Miks ei ole Tartus lopsakate õiterohkete peenardega hästi hooldatud parki?

(Pikk paus.) Me oleme Tartus püüdnud erinevate haljastuprojektide puhul maksimaalselt ära kasutada oma spetsialistide teadmisi ja oskusi. Ma kindlasti ei söanda öelda, et Tartus oleks haljastusega seoses midagi kusagil väga käest ära. Ma arvan, et meie pargid on väga kaunid sel perioodil, kui nad peavad olema, ehk siis hiliskevadel, suvel ja varasügisel. Need on täiesti piisavalt kaunid ja lopsaka haljastusega. Ma ei oska selle koha pealt rohkem midagi öelda.

Miks Tartu pargihooldus piirdub peaasjalikult heinaniitmise ja murdunud puude või okste koristamisega?

Hooldustegevus koosnebki neist tegevustest. Parkide parendamine ja arendamine on juba eraldi teema – kas kuhugi parki võiks veel haljastust rajada, võib-olla hooajalisi lillepeenraid tekitada. Seda on spetsialistid püüdnud jõudumööda ka teha.

Mulle ei meenu ühtki ettepanekut olemasolevate haljasalade haljastuse täiendamise kohta, mille oleksime tagasi lükanud. Need pole suuremahulised investeeringud. Uute puude ja põõsaste istutamine ja lillepeenarde rajamine võiksid kindlasti olla tegevused, mida suudame ellu viia.

Miks Ülejõe pargi korrastamise ja uuendamise asemel näivad peamised valikud olevat mitte midagi tegemine või pargi täisehitamine?

Ülejõe pargiga seoses on suured plaanid. Emajõe kaldakindlustuste rekonstrueerimise projekt jõuab sellel aastal Ülejõe pargi alale. Jalakäigurajad ja haljastus saavad uue värskuse ning see park näeb aasta lõpuks hoopis teistsugune välja.

Miks näeb enam kui nelja miljoni krooni eest remonditud Riia mäe plats välja, nagu poleks seal aastaid remonti tehtud, ja miks ei tööta sealne purskkaev?

See on küsimus, millele olen ka volikogus vastanud. Purskkaevu käigust välja jätmine tulenes puhtalt majanduslikest põhjustest. Purskkaevu reservuaar ei ole piisavalt mahukas ja vee kulu muutus liiga suureks ning purskkaevu käitamine ebamõistlikult kalliks. Plaanime veemahuti välja vahetada, et purskkaev uuesti käivitada. Tänavu pole selleks eelarves raha.

Mis puutub platsi tervikuna, siis kus on vaja plaate välja vahetada, seal vahetame veel tänavu. See on üks nähtavaimaid kohti linnas.

Miks ei ole võimalik Tartu tänavatel vahetada auku kulunud kaevukaasi selliste vastu, millest üle sõitmine ei meenutaks löökauku sattumist?

On võimalik. Kõigis kohtades, kus vähegi võimalik, oleme seda ka teinud. See on eesmärk omaette, et need kaevukaaned ei oleks teepinnast madalamad. Me teame, kui palju probleeme see iga päev tekitab.
Miks nende vahetamise tempo on nii aeglane? Riia tänav, sealhulgas Riia-Turu rist, on selliseid kaevukaasi täis.

Eks see sõltu paljuski sellest, kas teatud teelõiku on lähiminevikus rekonstrueeritud. Seda probleemi saab lahendada eelkõige tänavalõigu rekonstrueerimise ajal. Mitte nii, et vahetame kaevukaasi ükshaaval.

Miks olid täna (läinud nädala neljapäeva) hommikul Toomel ja ka Riia mäel kõnniteed liivatamata?

Mul ei ole täpset ülevaadet ja ei oska midagi konkreetset vastata. Kindlasti peab nendes piirkondades olema liivatamine tehtud maksimaalselt lühikese aja jooksul pärast libedusohu tekkimist. Päevasel ajal mõne tunni jooksul. Tuleb üle kontrollida.

Hiljem kirjalikult: 12. jaanuari  hommikul kell 6–8 tegi töövõtja Lõunalaaned OÜ libedustõrjet Toomemäel ja Kassitoomel graniitsõelmetega ja kell 8–9.30 puistati täiendavalt kõnniteedele kaks tonni liiva. Seega kella 9.30ks oli kõigil linna hooldatavatel kõnniteedel Toomemäel ja Kassitoomel libedustõrje tehtud. Kassitoome oru nõlval olevat alumist teed (Näituse ja Veski tänava suunda jääv tee) talvel ei hooldata, sealt lähevad kelgurajad üle.

Kohtumaja kõrval asuvat kõnniteed peaks hooldama kohtumaja haldaja. Oleme edastanud informatsiooni meie menetlusteenistusele, kes olukorda kontrollib ja hoone haldajat probleemist teavitab.

Miks sulab kevadel lume alt välja selline linn, nagu oleks siit prügitorm üle käinud?

Prügi tekke vältimisel on linnaelanikel endil päris palju teha, linn on paigaldanud palju prügiurne ja -kaste, hinnanguliselt on linnas 1100 kohta, kuhu on võimalik prügi paigutada, ja neid tuleb järjest juurde.
Kas inimene viskab prügi prügikasti või tänavale, on mõtteviisi küsimus. Ega lumega kaetud haljasalade koristamine ole talvel võimalik. Me ei saa iga päev eraldada lumest sinna sisse vajunud prügi. See prügi sulabki kevadel välja.

Küsimus on, kuidas me kevadel võimalikult kiiresti suudaksime prügi kokku korjata. Kui lume sulamine on lõpujärgus, on pilt kõige koledam ja korraga tuleb väga suur töö ära teha. See probleem kindlasti jääb.

Miks saavad Tartu tänavatel kingad kiiresti tolmuseks, aga Helsingi, Berliini või Madridi tänavatel mitte?

Talvel ilmselt ei ole see probleem nii tõsine. Tolm valmistab kõige enam peavalu just kevadel. Eks põhjuseks ole nii tänavate liivatamine kui kõik muu. See liiv, mida on talvel usinalt laotatud, tuleb korralikult kokku korjata. Kevadel on ka tuuline ilm üsna igapäevane. Tuul ja tolm üheskoos tekitavad ebameeldivusi ja ka jalanõud võivad saada tolmuga kaetud.

Meie tänavate puhastamise tehnoloogia on tänapäevane. Ma ei näe ühtki põhjust, miks võiks Tartu linna tänavapuhastuse kvaliteet olla kehvem kui muudes linnades.

Minu kingad on tolmuseks saanud väga erinevates Euroopa linnades. Igal hommikul tuleb neid puhastada.

Miks Tartus ei pesta tänavaid, Tallinnas ju pestakse?

Ma ei oska sellele esimese hooga vastata.

Hiljem kirjalikult: Tartus tehakse veel mitmeidki asju teisiti kui Tallinnas. Tartus puhastatakse tänavaid märgpuhastus-vaakumimuritega, st imuri paagist juhitakse tänavale surve all vesi, seejärel masin harjab mustuse kokku ja see imetakse vaakumi abil puhastusmasinasse. Südalinna kõnniteedele (Raekoja plats, Rüütli tänav) on suvisel kuival ajal tellitud vajaduse korral ka survepesu. Meie arvates pole mõistlik lihtsalt juhtida mustus veega kanalisatsiooni, et sealt siis Tartu Veevärk selle puhastaks.

Miks peab ootama, et vihm peseks raeplatsi kohvikute juurest rasva- ja õllelaigud ning Küüni tänavalt hakisita?

Loomulikult ei pea seda ootama. Kõik need plekid tuleb koristada rutiinse hoolduse käigus. Ega vihm ole kindlasti kõige kangem kemikaal, millega neid eemaldada. Vihmaga võtab see kindlasti rohkem aega kui erivahendite abil.

Kui kusagil on selliseid probleeme, tuleks sellest viivitamata teada anda. Meie käsikäes lepingupartneritega peame probleemi võimalikult kiiresti kõrvaldama.

Miks ei ole linn saanud jagu vareslaste terrorist?

Linnavalitsus on lindude arvukuse piiramisel suhteliselt võimetu. Küsimus on, kas leidub tänapäevaseid lindude peletamise vahendeid enamkäidavatesse piirkondadesse. Olen hiljuti sellest ka linnamajanduse osakonnaga rääkinud ning võimalusi uuritakse.

Linnud linnakeskkonnas on kahtlemata küllaltki suur õnnetus linnale. Ei aita siin ka okste saagimine, et lindudel oleks vähem kohti, kus istuda. Ei aita ka kätega plaksutades ringi jooksmine, et linnud ära lendaksid.

Miks ei ole linn võtnud midagi ette koeraomanike vastu, kes koerte junne ära ei korista?

Me soovime, et koerte väljaheited saaksid kohe pärast sündmuse toimumist koristatud. Asi on pigem selles, kas elanikud ise on huvitatud, et linn korrektne ja hea välja näeks. Sageli on koera järelt koristamata jätmise põhjuseks ebamugavustunne või arvamus, et mis see üks väike tegu ikka mõjutab.

Linn on seisukohal, et kõik väljaheited peaksid jõudma prügikasti. Me ei ole küll paigaldanud spetsiaalseid urne, meie hinnangul võiksid kõik 1100 prügikasti olla need, kuhu saab ka koerte väljaheiteid panna.
Miks ei ole koera väljaheidete kogumiskastide juures

enam kilekotte ja mõnest paigast on ka kastid ära viidud?

Analüüsisime ja leidsime, et selliste spetsiaalkastide vajadus ei ole suur. Pigem peaks olema kõigis enamkäidavates kohtades tavalisi prügikaste. Spetsiaalkastide kallal vandaalitseti päris usinalt ja linnamajanduse spetsialistid leidsid, et seda suunda ei ole mõistlik edasi arendada.

Miks linnavalitsuse töötajad ei korista ohtlikult murdumas oksa, kui puu asub juhtumisi riigimaal?

Kui kusagil on ohtlik olukord, peab linnavalitsus igal juhul kiiresti reageerima, sest ohtu satuvad linna elanikud. Kui on võimalik saada maaomanikuga kiiresti kontakti, tuleb oht kõrvaldada koostöös omanikuga. Riigimaa korral peaks riik ise hoolitsema, et tema aladel ohuolukordi ei tekiks, kuid nagu teada, riigi maade hooldus on mitmel juhul jäetud kohaliku omavalitsuse vastutusalasse.

Vahel on probleemiks küsimus, milline riigiasutus ühe või teise asja eest vastutab.

Miks ripuvad juba mitu kuud Kaarsilla kaare küljest paari meetri pikkused lambipesadega juhtmed?

Ma ei tea seda. Esimene kuul­­mine.

Hiljem kirjalikult: Siin on pahatahtlikku või siis ülemeelikut kätt tunda. Need on vanad juhtmed, mille üle kaare kõndijad on puruks tõmmanud. Selle aasta kevadeks on planeeritud kogu Kaarsilla valgustuse korrastamine, siis eemaldatakse ka need rippuvad juhtmed. Talvel on kaarel töötamine libeduse tõttu ohtlik.

Miks selle asemel, et sildu elementaarseltki remontida, piirdub linn nende kaunistamisega lambikestega?

Üks ei ole teise asendustegevus. Lambikesed on puhtalt positiivset emotsiooni tekitavad linna kaunistavad elemendid. Sildade remont on sildade funktsionaalsuse küsimus. Need on kaks täiesti erinevat tegevussuunda.

Igal aastal oleme sildade remonti investeerinud. Et sildu ei remondita, pole õige väita. Küsimus on, kas remont on tehtud hädavajalikus ulatuses. Põhikonstruktsioonide parandamine iga aasta ei ole võimalik, pigem ongi võimalik igal aastal kosmeetilisi parandusi teha, et vähemalt sõidutee osa oleks korrektne ja saaks sujuvalt liigelda.

Paraku põhikonstruktsioonide olukord läheb aasta-aastalt halvemaks ja midagi ette võtta ka ei saa. Meie oludes ei tule kõne alla, et lõpetame sildadel soola kasutamise. Tekkivat libedust ei saa linnakodanik aktsepteerida.

Soome linnades näiteks on kloriidide kasutamine keelatud, tänavad on väga libedad. Kui keegi soovib libedat linna kogeda, võib praegu minna suvalisse Soome linna.

Miks ei tööta kõik Võidu silla sammaste küljes olevad lambid ja näiteks Kroonuaia silla tunnelite lambid?

Järjekordselt tuleb tunnistada, et ei ole kursis.

Miks kipub olema nii, et kui midagi katki läheb, siis katki jääbki – näiteks Rüütli tänava valgustus?

Kindlasti kõigis neis kohtades, kus on võimalik lahendus leida, annab linn selleks parima. Kui on tegemist tehnilise lahenduse rohujuuretasandi probleemiga, kus tegelikult on olukorra parandamiseks vaja kogu süsteem välja vahetada, on valik raske. Nimelt: kas linn on valmis uuesti investeerima suuri summasid, et tehniline lahendus võiks taas rahvale rõõmu pakkuda, või on see emotsionaalselt küllaltki kurnav, kui oleme suure investeeringu teinud, aga peame hakkama uuesti raha kulutama. Need on rasked valikud.

Miks te ei nõua ebasobivate tehniliste lahenduste korral kahjusid sisse, näiteks projekteerijalt või ehitajalt?

Need on tagantjärele tarkused. Õigel ajal neist asjadest rääkimine oleks kindlasti andnud võimaluse kahjunõudeid esitada. Tükk aega tagantjärele on see juba keeruline.

Miks peaminister Andrus Ansip pidi läinud suvel rohima Hurda monumendi kiviplokkide vahele kasvanud võililli?

Monumentide hooldus sõltub sellest, kelle hooldusalasse need on antud. Linnavarade osakond vastutab selle eest. Ma ei oska vastata, mis täpselt on Hurda monumendi juures toimunud. Pean täpsustama.

Hiljem kirjalikult: Kui selline olukord tõepoolest esines, siis oli tõenäoliselt tegemist kellegi tegemata tööga. Korraldame selliselt, et järelevalve võtab edaspidi monumendid teravdatud tähelepanu alla.

Miks on nii, et EÜS peseb puhtaks küll Baeri ja Tõnissoni pea, aga teised monumendina jäädvustatud kuulsused peavad taluma peas linnusita lärakaid?

Kõikide monumentide hooldaja on kindlaks määratud. Hoolduse juurde kuulub ka lindude väljaheidete mahapesemine ja monumentide hoolduses ei saa järeleandmisi teha.

Miks on paljud kõnniteed kui küngasmaa?

Talvel sõltub see lumest ja jääst. Linn hooldab ainult kümmet protsenti kõnniteedest, ülejäänu on kinnistuomanike hooldada.

Suvistest ehk pinnakatte probleemidest rääkides – eks kõnnitee amortiseerub nagu iga teinegi tee ja tekivad pinnakatteprobleemid. Siis on küsimus, kas leitakse raha kõnnitee remontimiseks või tuleb kannatada, kuni raha leitakse.

Miks leidub Tartu tänavatel igal aastaajal löökauke ja mitmed tänavad on rööpasse sõidetud?

Löökaukude tekkimist ei ole võimalik vältida, asi on pigem selles, kui kiiresti need suudetakse parandada. Võin julgelt kinnitada, et kui kusagil Tartus on löökauk, siis linn selle kindlasti parandab. Et löökauk kestaks terve aasta, seda kindlasti kusagil ei ole.

Mis puutub rööbaste tekkimisse, siis tuleb tunnistada, et meie tänavad ja teed amortiseeruvad. Pealiskihi uuendamine ei saagi anda püsivat tulemust, kui aluskiht pole korralikult ehitatud. Kui aluskiht vajub ära, vajub ka ülemine. Lihtsalt üleasfalteerimine annab hea tulemuse umbes viieks aastaks, siis hakkavad esimesed vajumised tunda andma.

Paraku võiks Tartus aluskihi uuendamine mitmes kohas kahjustada maju, seal, kus tänav on ehitatud turbale. Sageli on ainult ülemise tänavakihi uuendamine pealesunnitud variant, paraku seega ka viie aasta tsüklis jooksmine.

Eesmärk peaks olema, et üldine olukord ei halveneks.

Miks Kalevipoja kuju juures on Emajõe-äärsest kõnniteest puudu neli plaati, viimaks suudeti see auk täita üksnes pehme liivaga?

Pean täpsustama, olen sellest probleemist rääkinud ja mulle öeldi, et sai korda. Ise ei jõua kõike üle kontrollida.

Hiljem kirjalikult: Vabaduse puiestiku pargiteed vajavad kapitaalset remonti. Ei saa veel kindlalt öelda, millal me oma järjega Vabaduse puiestikku jõuame, kuid anname endast parima, et see juhtuks lähiajal. Kõnnitee olukorda ei ole seal rutiinse pargihoolduse käigus võimalik parendada.

Kalevipoja kuju jõepoolsel alumisel platool on ridade kaupa betoonplaate jõkke pillutud. See on taas üks näide, kuidas mõned kodanikud sugugi ei hooli neid ümbritsevast keskkonnast ja tekitavad asjatut peavalu.
Hooldusfirmad on neid ajast aega püüdnud tagasi paigaldada. Eelmisel aastal oli meil oktoobrikuuni probleeme ka Vabaduse puiestiku hooldajaga, seda siis ka plaadistatud ala korrastamise koha pealt. AS Teho, kes alates oktoobrist parki hooldab, ei ole jõudnud veel kõiki puudujääke kõrvaldada.

Miks Tartu linnavalitsus ei palka mõnemehelist remondibrigaadi, kes väiksemad remondid või koristustööd kiiresti ära teeks?

Ega meil sellega probleemi ole. Alati on võimalik tellida mehed, kes hakkaksid vajalikku tööd tegema. Selle taha me kindlasti ei saa pugeda, et ei ole tööjõudu ja seepärast jääb mõni töö tegemata. Sel põhjusel ei ole vaja linnavalitsuse töötajate koosseisu suurendada. Pealegi võivad tööde mahud olla ettearvamatud, töö on perioodiline, mis võimaldaks teatavatel päevadel hõlpelu elada, see ei tule kollektiivi üldisele distsipliinile kasuks.

Milline miks teil endal keelel on?

Tahan lõpetuseks öelda seda, et Tartu linna heakord ja väljanägemine sõltub palju linnavalitsuse ja elanike koostööst. Kui elanikud tahavad, et linn oleks puhas ja viisakas, tuleks sellest põhimõttest ka ise lähtuda. Kui linn ühes koostööpartneritega suudab samuti erakorralistele olukordadele kiiresti reageerida, siis saab meie linn olema kauneim Eestis ja võime alati öelda, et meil läheb paremini kui teistel.