Tartu linnavolikogus opositsioonis oleva Keskerakonna piirkondliku juhi Jaan Tootsi hinnangul vajaks Lõuna-Eesti just suurt halli, mille pealtvaatajate alal oleks vähemalt 4000 istekohta. «Et selline mahukas saal Tartus veel puudub, toimuvad suured rahvusvahelised üritused Tallinnas,» põhjendas ta, miks keskerakondlased on asunud varem eeskätt valimisliidu Tartu Eest lipukirjaks olnud suurhalliideed propageerima.

Südalinna kultuurikeskus on Tootsi arvates liiga Tartu-keskne idee ja sinna kavandatud 500-kohalise konverentsikeskuse järele poleks piisavalt vajadust, sest samasuguseid ruume on linnas juba mitu. «Tahetakse teha veel üht raamatukogu ja näitusesaali. Seda ajal, kus ERMi kompleks seisab alakasutatult,» jätkas opositsionäär.

Peamine valimislubadus

Samal ajal on just südalinna kultuurikeskuse idee suureks ja vajalikuks rääkimine praegu linnavalitsuse üks peamisi eesmärke, sest selle hoone peatset kerkimist pakkus eelmistel kohalikel valimistel ühe oma peamise lubadusena praegu Emajõelinnas võimutüüri hoidev Reformierakond. Plaani kohaselt võiks riigi toel kaubamaja ja Vabaduse puiestee naabrusesse kerkida hoone, milles leiaksid koha kunstimuuseum, linnaraamatukogu ja mitmed teised kultuurielu toetavad ruumid.

Linnapea Urmas Klaasi sõnul on ERMil ja Tartu kunstimuuseumil väga erinevad ülesanded ja selle väljatoomine kuulub selgelt riikliku tähtsusega küsimuste hulka.

«Uue kultuurikeskuse ruumidega tekiks võimalus eksponeerida siinse kunstimuuseumi kogusid ja võõrustada kultuurivaldkondade tippe ka Lõuna-Eestis,» selgitas Klaas. Ta lisas, et Tartus leiab kõige rohkem üritusi aset just 200–500-kohalistes saalides ning vajadus seda sorti pinna järele pole veel sugugi ammendatud.

Mis saab tartlaste plaanidest siis, kui need kultuurkapitali rahast ilma jäävad? Siis tuleb otsida uusi rahastamisallikaid, kostis Klaas, kuid ei soostunud nimetama, milliseid. Toots seevastu avaldas veendumust, et Raadi suurhalli plaan langebki riigikogulaste ebasoodsa otsuse korral päevakorrast välja, sest ei tundu tõenäoline, et nii suurejooneline projekt võiks puhtalt ettevõtjate raha eest teoks saada.

Tartlasest kultuuriminister Tõnis Lukas märkis kultuurkapitali taotlusele laekunuid töid kommenteerides, et need kuuluvad väga erinevatesse kaalukategooriatesse. «Loomulikult on vaja Tallinnas filharmoonikutele saali ja ooperimaja on nigelas seisus. Ei lõpe ka Tartu vajadused,» tõdes ta.

Seda, kui palju Eesti võiks endale suuri kultuuriobjekte püstitada ja kas Tartusse tulev raha peaks pärinema just kultuurkapitalilt, on Lukase sõnul veel vara öelda. Minister ütles, et praeguses valikus ei tohi unustada ka märksa väiksemaid projekte, näiteks tekstiilikunstnik Anu Raua keskust Viljandimaal, Pärnu kunstisadamat ja teisi väiksema mahuga vajadusi. 

Riigikogu kultuurikomisjoni esimees, tartlane Aadu Must rõhutas, et ideede esmane hindamiskriteerium on väärtus Eesti kultuurile laiemalt ja see, kui palju need toetavad regionaalset arengut. «Tartu südalinna kultuurikeskuse idee on küll esitatud väga professionaalselt, kuid kas saame sellele riigikogus toetuse taha, seda ma ei tea,» nentis ta. «Sama lugu on Raadi halliga.»

Suur tükk on juba saadud

Samuti viitas Must asjaolule, et Tartu on juba üks vähestest kohtadest väljaspool Tallinna, kuhu kultuurkapital on viimastel aastatel suurejooneliselt panustanud. Ta pidas silmas ERMi uut hoonet Raadil. «See võib olla üks argument ja, pagan võtku, kultuuripealinna aasta saab ka enne läbi, kui objektid valmivad,» arutles Must.

Kultuuriehitiste rajamise fondi paigutatakse igal aastal 60,6 protsenti kultuurkapitalile laekuvast hasartmängumaksust. Need objektid, mis käesolevas rahastusringis toetuse saavad, valib riigikogu välja tuleval aastal. Korraga toetatakse kuni kaht objekti. Ehitus peab algama 2024. aastal.

Eelmises ringis raha saanud ERMi maja ning muusika- ja teatriakadeemia saali tagasimaksed lõpevad praeguse kava kohaselt 2023. aastaks.