Mis saab tartlaste plaanidest siis, kui need kultuurkapitali rahast ilma jäävad? Siis tuleb otsida uusi rahastamisallikaid, kostis Klaas, kuid ei soostunud nimetama, milliseid. Toots seevastu avaldas veendumust, et Raadi suurhalli plaan langebki riigikogulaste ebasoodsa otsuse korral päevakorrast välja, sest ei tundu tõenäoline, et nii suurejooneline projekt võiks puhtalt ettevõtjate raha eest teoks saada.
Tartlasest kultuuriminister Tõnis Lukas märkis kultuurkapitali taotlusele laekunuid töid kommenteerides, et need kuuluvad väga erinevatesse kaalukategooriatesse. «Loomulikult on vaja Tallinnas filharmoonikutele saali ja ooperimaja on nigelas seisus. Ei lõpe ka Tartu vajadused,» tõdes ta.
«Südalinna kultuurikeskuse idee on küll esitatud väga professionaalselt, kuid kas me saame sellele riigikogus toetuse taha, seda ma ei tea,» nentis Aadus Must.
Seda, kui palju Eesti võiks endale suuri kultuuriobjekte püstitada ja kas Tartusse tulev raha peaks pärinema just kultuurkapitalilt, on Lukase sõnul veel vara öelda. Minister ütles, et praeguses valikus ei tohi unustada ka märksa väiksemaid projekte, näiteks tekstiilikunstnik Anu Raua keskust Viljandimaal, Pärnu kunstisadamat ja teisi väiksema mahuga vajadusi.
Riigikogu kultuurikomisjoni esimees, tartlane Aadu Must rõhutas, et ideede esmane hindamiskriteerium on väärtus Eesti kultuurile laiemalt ja see, kui palju need toetavad regionaalset arengut. «Tartu südalinna kultuurikeskuse idee on küll esitatud väga professionaalselt, kuid kas saame sellele riigikogus toetuse taha, seda ma ei tea,» nentis ta. «Sama lugu on Raadi halliga.»
Samuti viitas Must asjaolule, et Tartu on juba üks vähestest kohtadest väljaspool Tallinna, kuhu kultuurkapital on viimastel aastatel suurejooneliselt panustanud. Ta pidas silmas ERMi uut hoonet Raadil. «See võib olla üks argument ja, pagan võtku, kultuuripealinna aasta saab ka enne läbi, kui objektid valmivad,» arutles Must.
Kultuuriehitiste rajamise fondi paigutatakse igal aastal 60,6 protsenti kultuurkapitalile laekuvast hasartmängumaksust. Need objektid, mis käesolevas rahastusringis toetuse saavad, valib riigikogu välja tuleval aastal. Korraga toetatakse kuni kaht objekti. Ehitus peab algama 2024. aastal.
Eelmises ringis raha saanud ERMi maja ning muusika- ja teatriakadeemia saali tagasimaksed lõpevad praeguse kava kohaselt 2023. aastaks.