Tartu õpetajad pole streikimist otsustanud

Jaan Olmaru
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu Haridustöötajate Liidu juht Kalle Kalda.
Tartu Haridustöötajate Liidu juht Kalle Kalda. Foto: Margus Ansu

Kuigi Eesti haridustöötajate liit otsustas korraldada veebruaris ühepäevase streigi, millega nõutakse riigilt pedagoogide palga alammäära tõstmist, sõltub Tartu õpetajate osalemine tööseisakus linnaga sõlmitava kollektiivlepingu sisust.

Tartu haridustöötajate liidu juhatuse esimees Kalle Kalda ütles, et streigiga ühinemise otsus sõltub Tartu linnavalitsusest. «Tartu õpetajate ametiühingu nimel on mul praegu vara öelda, kuidas ja mis vormis me üleriigilises ürituses kaasa lööme, sest meie läbirääkimised linnaga on veel pooleli,» ütles Kalda.

Haridustöötajate ametiühing taotleb linnalt kollektiivlepinguga astmepalkade tõusu, mis kataks ära viimaste aastate hinnatõusu. «Me nõuame riigilt tulnud raha õiglasemalt ümberjagamist ehk astmepalga suurendamist praeguse palgafondi piires,» ütles Kalda ning lisas, et jutt käib nn vabast rahast, mida koolidirektorid saavad praegu kasutada oma äranägemise järgi.

Kalda sõnul peab linn leidma erinevate huvide vahel kompromissi.

«Loomulikult on koolijuhtide ühenduse ja direktorite soov, et neil oleks võimalikult vabad käed ja vaba käsutamisega raha rohkem. Aga ka meie läksime sel aastal jäigemaks, sest nagu eelmise aasta sündmused näitasid, võib see vabadus minna üle mahhinatsioonideks ja õpetajatele öeldakse ikka, et raha ei ole,» rääkis Kalda, kelle sõnul on järgmine kohtumine linnaga sel reedel.

Koolijuhid vastu

Abilinnapea Tiia Teppan ütles, et praegu pole kollektiivlepingu sisu suhtes veel üksmeelele jõutud, kuid suuri lootusi ta õpetajatele ei andnud. «Loomulikult küsisime selle raha kohta koolidirektorite arvamust ning sellega ei oldud nõus,» lausus Teppan.

«Me peame ikka vastutama selle eest, kuidas kooli juhtkond saab õpetajat motiveerida ning tasustada teda vastavalt tulemuslikkusele. Koolijuhi roll ongi leida lastele meeldivad ja kompetentsed õpetajad ning siin ma pooldan küll, et direktoritel võiks ikka olla selleks reservi,» ütles Teppan.

«Minu andmetel on Tartu õpetajate brutopalk koos lisatasudega suurem kui mujal. Siin ei saa ainult põhitasu vaadata, vaid ka seda, mida ta kuu lõpus oma pangaarvele saab,» lausus abilinnapea ega pidanud üleriigilise streigiga kaasaminemist õigeks.

Õpetajad kahevahel

Tartu Kivilinna gümnaasiumi inglise keele õpetaja Edda Kaimre oli aga vastupidisel arvamusel. «Minu isiklik seisukoht on, et me peaks küll selles osalema,» ütles Kaimre, kes käis mullu ka Toompeal meelt avaldamas. «Võib-olla pole Tartus tõesti olukord nii hull, aga me peame olema solidaarsed kõikide Eesti õpetajatega.»

Kaimre sõnul kogunevad täna õpetajate ametiühingute usaldusisikud ning siis räägitakse ka streigist. «Eesti keskmine õpetajate palk võiks olla suurem, õpetaja palga võiks siduda riigikogu liikme palgaga,» lausus ta.

Mullu Tartu aasta õpetaja tiitli pälvinud Veeriku kooli arvutiõpetuse, inglise keele ja geograafia õpetaja Priit Pensa ei osanud streigi kohta kindlat arvamust öelda. «Ühest vastust ei oska ma anda. See on iga õpetaja südametunnistuse asi,» lausus Pensa ning tõi paralleeli hiljuti Tartus tõstetud lasteaiaõpetajate palkadega.

«Kui vaadata seda summat, siis see oli nii pisku, aga keegi saab öelda, et tõstsime. Võib-olla juhtub õpetajate palkadega sama,» oli ta skeptiline. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles