Irja Alakivi: prügipõletustehas nagu põrsas kotis

Irja Alakivi

FOTO: Tairo Lutter

Kuidagi ei ole võimalik nõustuda, et uue suure ohtlike jäätmete põletamise tehase ehitamine ja käitamine Tartu linnas on a priori ohutu või olulise keskkonnamõjuta, nagu väidavad Ravila tänavas asuva senise käitlemiskoha omanikud, ettevõtete Eesti Keskkonnateenused ja Epler & Lorenz esindajad. (Vt TPM 7.9 ja PM 11.9). Hüüatus, et uut tehast oleks vaja nii ruttu kui võimalik, ei peaks tähendama seda, et Tartule kavatsetakse «põrsast kotis müüa» ja et Tartu peaks sellega leppima.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus sätestab, et keskkonnamõju on kavandatava tegevusega või strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või varale. Keskkonnamõju on tähtis, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

Üleminek seniselt põletusmahult 2000 tonni põletusmahule 15 000 tonni aastas ei tähenda muutust ainult koguses, vaid kõige olulisemalt selles, mida kavatsetakse uues tehases põletada. Seni on Ravila 75a põletatud ainult haiglajäätmeid, nagu kinnitatakse 2019. aastal ettevõtte poolt keskkonnaagentuurile esitatud keskkonnaaruandes.

Riskid ohtlike jäätmete käitlemisel võivad olla poliitilised, õiguslikud, tehnoloogilised või reputatsioonilised.

1

Uue tehasega kaasneda võivate keskkonnamõjude hindamine aitaks kavatsustest selgust saada ja ka mõjud saaksid loodetavasti korrektselt hinnatud. Märgin veel, et Eestis tekib keskkonnaagentuuri andmetel üle 120 000 tonni põletamiseks kõlblikke ohtlikke jäätmeid.

Kindlasti on ka oluline, kuidas käideldakse ohtlike jäätmete lendtuhka ja kuidas koldetuhka – ka need mõlemad on ohtlikud jäätmed. Euroopa Liidu prügiladirektiiv on karm.

Riskid ohtlike jäätmete käitlemisel võivad olla poliitilised, õiguslikud, tehnoloogilised või reputatsioonilised.

Võimalikud keskkonnaintsidendid, mis võivad realiseeruda või ka mitte realiseeruda, on mitmesugused: lekked, kõrvalekaldumised lubadest, heitveeintsidendid, õhuheitmete intsidendid, tulekahjud, plahvatused. Kõik need vajavad analüüsi ja selgitusi, enne kui hilja. Tegu on siiski Eesti suuruselt teise linnaga, kuhu soovitakse uut tehast ehitada.

Tegu on siiski Eesti suuruselt teise linnaga, kuhu soovitakse uut tehast ehitada.

1

Jäätmete põletamisel, veelgi enam ohtlike jäätmete põletamisel lendub heitgaasidega mittemetaanseid orgaanilisi ühendeid, lämmastikoksiide, vääveldioksiidi, tahkeid osakesi, kloorvesinikku, vesinikfluoriidi, pliid, elavhõbedat, kaadmiumi, mangaani, vaske, dioksiine ja furaane. On, mille pärast muret tunda.

Tartus on küll aastatel 2004–2016 vähenenud välis­õhu saasteluba või keskkonnakompleksluba omavate ettevõtete poolt välisõhku heidetavate saasteainete kogused, kuid seda põhiliselt soojatootjate juures toimunud muudatuste tulemusena.

Tagasi üles
Back