Kuhu küll kõik õued jäid?

Keele teritaja Foto: Artur Kuus

Tää-di Ee-ne, kas Sirje võib õuealale tulla? «Jah,» vastab ema, «aga ärge hoovialalt välja minge.» Kõlab ju erakordselt totralt, kui selline dialoog päriselt ema ja naabrilaste vahel oleks aset leidnud.

Nii nagu kõlanuks see totralt mõnikümmend aastat tagasi, on kummaline lugeda praegugi lakkamatutest õuealadest, hoovialadest, pargialadest ja jumal teab veel millistest aladest. Muide, õueala all ei peeta enamasti silmas liiklusmärgiga nr 573 – teate küll, see sinine, maja, auto ja palli mängivate inimkujutistega märk – tähistatud piirkonda.

Lähemal uurimiselgi ei ole ma suutnud tuvastada, et näiteks pargil ja pargialal, hoovil ja hoovialal oleks mingigi erinevus, pigem kasutatakse neid sünonüümidena ning tekstis nimetatakse kõne all olevat objekti kord pargiks ja hooviks, siis jälle pargialaks ja hoovialaks.

Õueala liiklusmärk Foto: Maanteeamet

Eriti on silma torganud, et tekstidest kipuvad suisa kaduma koolihoovid ja -õued ning ka lasteaiahoovid ja -õued, neist on saanud «liikuma kutsuvad õuealad, kus on atraktsioonid erinevate liikumistegevuste läbiviimiseks» ja neis «väärtustatakse liikumis- ja õppetegevusi». Kui näiteks Reiniku kool taotles kaasavast eelarvest raha veel liikuma kutsuva hoovi rajamiseks, siis tänavu ootavad rahastust mitu ala: liikuma kutsuv ala Veeriku kooli õuealal ning Forseliuse kooli avar õueala.

Siinkohal võiks meelde tuletada sõnade tähendusi. Ala on maa-ala, territoorium, paikkond ja ka valdkond. Õu aga elamu ja kõrvalehitiste vaheline ala, see võib olla ka sõna hoov sünonüüm, viimane on tara, müüri või hoonetega piiratud ala. Seega sõnad hoov ja õu kätkevad juba niigi maa-ala tähendust. Segadust tekitav õueala on aga hoopiski jalakäijate ja sõidukite samal ajal liiklemiseks ettenähtud ala, kus ehituslike või muude vahenditega on vähendatud sõidukite kiirust ning mille sisse- ja väljasõiduteed on tähistatud õueala liikluskorda kehtestavate liiklusmärkidega.

Tekstidest kipuvad suisa kaduma koolihoovid ja -õued ning ka lasteaiahoovid ja -õued, millest on saanud «liikuma kutsuvad õuealad».

Mulle kui lapsevanemale tekitab pehmelt öeldes kõhedust mõtegi, et koolide ja lasteaedade juurde rajatakse õuealasid, kus mudilased ja koolijütsid liikumis- ja õppetegevusi väärtustades taovad surmapõlglikult palli või hüplevad keksukastis sealsamas sõitvate autode vahel, mille juhid püüavad vältida otsasõitu ringituiskavatele lastele. Aga kõik sohvrid ei pruugi ju nii osavad olla ja väikesed lapsed on ettearvamatud.

Loomulikult on sellised näited sulaselge keelemüra, mitte ei soovita lapsukesi saata autode vahele mängima. Ala on väga sageli täiesti üleliigne sõna, mis muudab teksti raskepäraseks ja häguseks ning annab sellele kantseliitliku hõngu. Peenemat või täpsemat tähendusvarjundit, mida võibolla soovitakse selle sõnaga saavutada, see kindlasti ei juurde anna.