Tartu ajaloos leidub nii pühakuid kui ka patuseid

Osa Tartu linnamuuseumi aastaraamatu nr 22 esikaanest. Foto: Repro

Tartu linnaajaloo muuseumide, endise nimega Tartu linnamuuseumi aastaraamatus 2019 ehk nr 22, mis kannab pealkirja «Pühakutest patusteni Tartu ajaloos», leidub mitu meie linna aja- ja kultuuriloo teemalist kirjutist.

Nele Dresen teeb ülevaate 1980. aastate lõpus ja 1990. aastate esimeses pooles muinsuskaitseliikumisest välja kasvanud taarausuliste liikumisest Tõlet.

Siim Lill vaatleb esoterismiuuringute ajalugu ja luuletaja Ernst Enno loomingu seost esoteerikaga.

Jens Raevald uurib prostitutsiooni levikut Tartu eri piirkondades 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses. Politseivalitsuse andmetele tuginedes saab väita, et Tartu prostitutsiooni keskus oli Ülejõel.

Uurimuste rubriigi lõpetab Kristi Musteikise kirjutis, mis toob selgust Tartu kahe tuntud kohviku ja nende omanike, Luchsingeri ja Werneri perekonna loos.

Tartu linnamuuseumi aastaraamat nr 22. Foto: Repro

Pikemalt peatutakse kirjanduslike muuseumide teemadel: Maarja Vaino arutleb nende vajalikkuse üle ning Meeli Väljaots heidab pilgu Oskar Lutsu majamuuseumi ajalukku selle külalisraamatute põhjal.

Kogumiku lõpetavad ülevaated Tartu linnaajaloo muuseumide tegevusest ja kogude täiendusest aastail 2017 ja 2018.

Aastaraamat nr 22 on müügil linnaajaloo muuseumides ning raamatupoodides. Selle esitlus toimub Tartu linnaajaloo päeval, 30. oktoobril kell 16 Tartu linnamuuseumis.

Mis on Tartu linnaajaloo muuseumid?

Tartu linnaajaloo muuseumid on Tartu linnamuuseumi kaubamärk, mida kannavad ühiselt augusti esimesest poolest alates linnamuuseum, laulupeomuuseum, KGB kongide muuseum, Oskar Lutsu majamuuseum ja 19. sajandi linnakodaniku muuseum.

Juriidiliseks nimeks jäi endiselt Tartu linnamuuseum.