Mati Sepp: ärihuvid kipuvad metsas avaliku huvi seljatama

Mati Sepp

FOTO: Erakogu

Kohaliku kogukonna võitlus Ihaste metsa eest on vaid üks paljudest metsakaitselahingutest Eestis. Inimestele läheb mets korda ja poliitikud peavad sellega arvestama.

Eesti inimeste tahe looduskeskkonna kaitsmise teemadel kaasa rääkida on viimastel aastatel järsult kasvanud, aga tõelist huvi kuulata on poliitikuil minu arvates kord millenniumis.

Tartu poliitiline ladvik kaitses otseselt tartlaste huve kurikuulsas tselluloositehase võitluses. Kuid mida enam on aeg edasi tiksunud, seda enam käivad erakonnapoliitikud harjumuspäraseid radu, ja kui teemaks on looduse hoidmine, on elanike kaasamine ikkagi paljuski näiline. Sellist nähtust kohtab siiani üle Eesti.

Looduskaitse teemad on tõesti keerulised, nõuavad poliitikutel süvenemiseks aega. Ihaste metsatüli näiteks võttes on poliitikul lihtne ütelda, et linnaeelarves pole raha Ihaste metsa linnale osta. Selle asemel, et see raha leida ja mets puhkemetsana säilitada, on kergem soosida metsas elamuehitust ja väita, et tegu on kompromisslahendusega. Paratamatult näivad Ihaste kohta tehtud otsused eelistavat kinnisvaraarendajate huve.

Meie tegelik olukord on aga, et igas Eestimaa otsas käib üks meeletu võitlus looduskeskkonna säilimise nimel.

1

Ihaste puhul oleme jõudnud olukorda, kus maaomanik tõmbab metsale aia ümber. Mitte üks inimhing sisse ei pääse ega metsloomadki mitte. Nii jääb vähemalt seniks, kuni kohtuprotsess Ihaste metsa tulevikku käsitleva detailplaneeringu kehtestamise ajaolude üle kestab. Küllap mõned krutskeid täis poisipõnnid leiavad ikka võimaluse ja lähevad keelatud metsa uitama. Kui oleksin noor ja elaksin seal ligiduses, siis selline keelatud mets linnas oleks poisikese silmale omaette väärtus. Pole varem kuulnud, et linnas olev mets pannakse lukku. Kui seda tehakse, mis eesmärki see tegelikult kannab?

Kas Ihaste elanikel pole juba küllalt stressi tekitatud, justkui pingutatakse, et ihastelastel oleks ees ootavaga veelgi raskem leppida.

Koroonaaeg on juba selgelt näidanud, et Tartul ei ole rohevõrgustikku piisavalt ja olemasolevate rohealade täisehitamise plaan või tarastamine seda probleemi kuidagi ei lahenda.

Eestis looduse arvelt raha teenimise suurim miinus ja segav faktor on, et Eesti rahvas elab lagedaks raiutud metsamaade või üha lisanduvate kaevanduste kõrval ega taha sellega leppida. Kohaliku elanikkonnaga tuleb asjad siiski läbi rääkida ja neid tuleb kaasata protsessidesse algusest peale. Arusaadav, et kohalike kaasamine võib teha ärihuvide elluviimist raskemaks, aga siis peavadki poliitikud appi tulema rahvale, mitte ärieliidile. Poliitik ei tohi olla selle seljatagune, kellel on kõige paksem rahakott hääle kõla võimendamas või kes ehitab kõige tugevama aia oma kinnistul asuva metsa ümber.

Kas suure avaliku huviga metsad ongi tulevikus traataia taga või lagedaks raiutud?

Kui oleksin noor ja elaksin seal ligiduses, siis selline keelatud mets linnas oleks poisikese silmale omaette väärtus.

1

Valdade rohealade süsteemis leidub silmapaistvaid erandeid. Näiteks Raasiku vald lubab kaitsehaljastusega maa-alal lageraiet ainult erandkorras – pärast põlengut, putuka- või tuulekahjustuste korral. Riigimetsa majandamise keskusele Raasiku omavalitsusjuhtide otsused ei meeldi. Kuid kohalikud võimuesindajad peaksid kohalikke huve ja vajadusi kõige paremini mõistma.

Olgem ausad, Ihaste on ainult üks tõsistest murepunktidest rohevõrgustike süsteemis. 11. septembril toimus RMK kaasamiskoosolek Palojärve ääres. Seal, Tartust linnulennult 35 kilomeetri kaugusel asuva järve kallastel kasvava männimetsa vanus küünib 148 aastani. Järveäärne puhkepaik on ülimalt populaarne. RMK soovib aga seal hakata tegema uuendusraiet.

Koosoleku järel andis RMK rahvale kaks kuud aega, et inimesed saaksid ettepanekuid teha, kuidas hakata Palojärve metsa miljööd otsast majandama. See, et puhkemets jääks raiumata, ei sobinud RMK plaanidega mitte kuidagi. Püsimetsandus ja täpsemalt valikraie võiks kompromissiks ju sobida. RMK saaks puitu, tema maine paraneks ja mets püsiks.

Meie tegelik olukord on aga, et igas Eestimaa otsas käib üks meeletu võitlus looduskeskkonna säilimise nimel. Arusaadav, et võitlus käib oma laste tuleviku nimel. Sedasi on tegelikult ju ka Ihastes.

Tagasi üles
Back