Lisete Reineberg: pakendimahuti eest tuleb võidelda

Lisete Reineberg

FOTO: Margus Ansu

Olen vähemalt enda arvates üsna keskkonnateadlik inimene. Eelistan jalutamist sõitmisele, tarvitan vähe ühekordset plasti, üritan toitu mitte ära visata, sordin prügi ja mõtlen oma keskkonnajalajälje suurusele.

Just prügi sortimisega on viimasel ajal olnud aga raskusi. Elan kortermajas, mille juures on mitu jäätmemahutit, kuid mitte pakendite tarvis.

Elan üürikorteris, mistõttu pole ma selle eest ka aktiivselt võidelnud, et oleks. Viimased paar aastat olen viinud oma pakendikotid Vanemuise ja Akadeemia tänava ristil asuvasse mahutisse. Selleks tuli paar minutit kõndida. Kuniks ühel päeval see konteiner lihtsalt kadus.

Seejärel viisime korterikaaslastega pakendeid vahelduva eduga mujale konteineritesse. Need asuvad kodust juba kaugemal ja neisse pakendite viimine oli tegelikult tülikas. Lootsin, et kogumispunkt tuleb kodu lähedale siiski tagasi, aga võta näpust. Nüüd sügiseks oli kadunud veel üks mahuti minu lähikonnast, see oli Vanemuise 15 parklas.

Nüüd jäi lähim leitud pakendikonteiner juba kümneminutilise jalutuskäigu kaugusele. Selleni kõndimine on juba paras ettevõtmine – kui pakendeid eraldi koguda on nii keeruline, milleks siis seda üldse teha.

Ajalehe tarvis asja uurides selgus, et tegelikult saavad korteriühistud OÜ Tootjavastutusorganisatsiooni kaudu endale pakendkonteineri tellida nii, et tuleb maksta ühekordset paigaldustasu ja seejärel igakuist renditasu, mille hind oleneb konteineri suurusest, aga jääb ka suurel mahutil alla kuue euro. Konteineri tühjendus on tasuta ning kui kortermajal peaks oma pakendikonteiner olemas olema, siis rendi- ega paigaldustasu maksma ei peagi.

Seega järeldus kogu sellest loost on, et inimesed peaksid rohkem oma kortermajade juurde pakendikonteineri toomise eest võitlema. Prügi sorditakse meelsamini siis, kui see on võimalikult lihtsaks tehtud.

Tagasi üles
Back