Tanel Tein: jätkem kesklinna park rahule (4)
Eelmistel kohalikel valimistel 2017. aastal lubas Reformierakond ehitada kesklinna parki kultuurikeskuse, mis maksaks kümme miljonit eurot ning valmiks nelja aastaga. Vägev valimislubadus, millist polnud varasematel valimisaastatel jutuks tulnud!
Lisaks loodi kena 3D-pilt, mis andis ilusa vaate maha raiutavale pargile. Reformierakondlasest linnapea Urmas Klaas ütles toona, et see, milline tuleb konkreetne maja, selgub arhitektuurivõistluse käigus. Igatahes lubas linnapea maja järgmise nelja aasta jooksul valmis ehitada ning kohalikus ajalehes kordas ta, et ehituse maksumuse suurusjärk on kümme miljonit eurot. Reformierakond võis valimistele vastu minna, lubadus oli välja käidud.
Huvitaval kombel ei pakutud tartlastele tutvumiseks ühtegi tasuvusanalüüsi, mis näitaks, kuidas plaanitakse keskust ära majandada. Ega küsijaid ka palju olnud.
Toonasest lubadusest on möödas kolm aastat ning on aeg vaadata otsa reaalsusele. Õnneks pole parki veel maha võetud. Ilmselt suurimat arusaamatust tekitab keskuse maksumus, mis viimastel andmetel küünib – pange nüüd tähele! – pea 60 miljoni euroni! See on kümmekond miljonit eurot enam, kui ERMi hind 47 miljonit ehitushankel. Võrdlus valimislubadusega ei kannata mingisugustki kriitikat.
Teades, et enamik Eesti muuseume saavad riigilt või omavalitsuselt dotatsiooni – 75 protsenti dotatsioon ja 25 protsenti muuseumi enda majandamine –, sooviks väga näha kultuurikeskuse tasuvusanalüüsi. Linnapea, palun valgustage meid, linnakodanikke, selles küsimuses ning seda ausalt.
Vähemalt üks äge asi sel aastal siiski juhtus: Tartust esitati riigikogu kultuurikomisjonile lausa neli taotlust piirkondlikeks investeeringuteks, mis näitab, et linnana oleme hakanud kastist välja mõtlema ja soovime saada Tartusse riigi investeeringuid. Õige suhtumine.
Võrdlus valimislubadusega ei kannata mingisugustki kriitikat.
Kultuurikeskuse finantseerimise kohta andis sotsiaaldemokraadist abilinnapea Gea Kangilaski oma kevadises kommentaaris ERRile teada, et kui keskusesse tuleksid üksnes kunstimuuseum ja raamatukogu, siis see hoone ei suudaks kuidagi oma ülalpidamiskulusid katta, sellepärast on sinna planeeritud – pange nüüd jälle tähele! – parkla ja renditavad ruumid.
Kui finantsplaanis käsitletakse toimetuleku allikana parklat ja renditavaid ruume, mitte külastajaid!, siis on küllalt keeruline seda keskust äramajandavana näha.
Kõike seda arvesse võttes ei saa üle ega ümber ka kesklinna pargist, mida soovitakse keskuse rajamiseks osaliselt maha raiuda. Miks? Paljud suurlinnad ostavad tänapäeval kesklinnas eraomanikelt kokku lagunevaid taastamisväärtuseta hooneid, lammutavad need, et sinna siis parke rajada. Tartus on Raadi piirkonnas pea nelikümmend hektarit tühermaad, äkki siiski kaaluks Raadi piirkonna tõelist elluäratamist ja arendamist ning jätaks Tartu kesklinna südame sinna, kus see on – Raekoja platsi.