Kertu Vuks ja Mikk Järv: Verevi rannaala planeeringut saadab asjatu segadus

Kertu Vuks ja Mikk Järv

FOTO: TPM

Verevi randa on vaja korralikku rannahoonet ja Elvasse ujulat, praegu terendab võimalus saada mõlemad korraga, seejuures avalikku raha kasutamata.

Elvalased on oodanud pikalt Verevi rannahoone ehitamist. Praegu Verevi rannas paiknevad kolm väikest hoonet ei rahulda tänapäevase supelranna vajadusi ega ole ka arhitektuurilt kauni rannaala väärilised.

Elva vallavolikogu algatas detailplaneeringu Verevi supelranna väljaarendamiseks ja ehitusõiguse määramiseks, et ehitada avalikuks kasutuseks mõeldud mitmeotstarbeline hoone. Augusti lõpus vastu võetud ja avalikule väljapanekule saadetud planeeringuga määratakse ära hoonestusala ja hoone maksimaalne suurus, hoone arhitektuursed tingimused ja haljastuse põhimõtted ning tehnovõrkude asukohad ja liikluskorraldus.

Montaažilt on näha uue rannahoone-ujula maksimaalne planeeringuga lubatud suurus Verevi rannas, see ei ole arhitektuurne lahendus.

FOTO: Artes Terrae

Planeeringuga antakse võimalus rajada rannahoone koos toetavate funktsioonidega.

Detailplaneeringuga seoses vajavad aga mitmed Elva valla kohalikes portaalides ja sotsiaalmeedias tõstatatud teemad täpsustamist.

Mitmeid küsimusi on tekitanud planeeringus välja toodud mõiste «multifunktsionaalne hoone». Eestis on rannaturismihooaeg piiratud vaid ühe aastaajaga, seepärast ongi mõeldud sellele, et rannahoone leiaks rakendust aasta läbi, lisaks peaks hoone pakkuma mitmesuguseid kasutusvõimalusi suvehooajal.

Planeeringu järgi on võimalus arendada välja tänapäevane supelrand koos rannahoone-ujula ja supelranna teenindamiseks vajalike rajatiste püstitamisega. Kavandatav hoone kerkiks endisaegse rannahoone asukohta.

Vallavalitsusele on heidetud ette, et Elvale piisaks selles kohas vaid rannahoonest, kuid arvestada tuleb tänapäeva trende ja vajadusi, mistõttu on mõistlikum planeerida kogu aasta kasutuses olev hoone. Ujula rajamise korral suureneks Verevi järve kui turismisihtkoha tuntus ka talvel, mil turiste Elvas praegu pigem napib.

Elva valla võimalused ise ujulat ehitada on paraku tagasihoidlikud, arvestades lähiaastate eelarvet ei ole vallal selleks raha. See on ka põhjus, miks plaanitakse kuulutada välja Verevi rannaalal hoonestusõiguse konkurss, et leida arendaja, kes ehitaks kavandatu valmis.

Paraku ei ole Elvas ujula rajamiseks üleliia palju teisi ja võimalikele investoritele atraktiivseid asukohti. Sotsiaalmeediast on läbi käinud mitmeid muid asukohti. Näiteks nn tondilossi kinnistu Arbi järve ääres aadressiga Pikk 12 ei kuulu Elva vallale. Veel üks võimalus, mida vallavalitsus ka esialgu kaalus, oli Tartu maanteel asuva uue Elva spordihoone järvepoolne ala. Paraku on see pehme pinnasega ja nõuaks seetõttu ehitustehniliselt, et hoone rajataks vaiadele. See tõstab aga tuntavalt ehitushinda.

Vallavalitsusele on heidetud ette, et Elvale piisaks selles kohas vaid rannahoonest, kuid arvestada tuleb tänapäeva trende ja vajadusi, mistõttu on mõistlikum planeerida kogu aasta kasutuses olev hoone.

Planeeringu koosseisus esitatud illustreerivatel materjalidel on kajastatud planeeritava hoonestuse maksimaalne maht, mis on tekitanud inimestele hoone olemusest valearusaama. Ekslikult arvatakse, et joonistel kajastatud hall kast ongi kavandatud hoone. Tegelikult määrab hoone välise kuju ja arhitektuurielemendid arhitektuurivõistlus.

Planeeringu järgi on maksimaalselt lubatud kuni kolm maapealset korrust ja üks maa-alune korrus. Samuti on planeeringus öeldud, et hoone kavandamisel hoonestusalale tuleb säilitada võimalikult suures ulatuses liivaranna ala.

Arhitektuurivõistlus toimub pärast hoonestusõiguse konkursi korraldamist koostöös hoonestusõiguse saajaga, selle eesmärk on leida kavandatavale rannahoonele sobilik arhitektuurilahendus, mis sobituks etteantud asukohta.

Arhitektuurikonvõistlusele tuleb muu hulgas esitada eskiis, mis näitab, milline näeb hoone välja. Pärast võidutöö väljavalimist algab hoone projekteerimine ja selle alusel koostatakse ehitusprojekt, mille eesmärk on panna paika kerkima hakkava ehitise ilme ja funktsioonid.

Verevi järve rannaala detailplaneering on avalikul väljapanekul 10. septembrist 10. oktoobrini. Planeeringu avalik arutelu on 5. novembril kell 18 Elva vallavalitsuse saalis (Kesk 32, Elva).

ELva rannahooned

Verevi vana rannahoone 1939. aasta suvel, uus rannahoone on kavandatud samasse kohta.

FOTO: Elmar Kald/ Tartu ülikooli Muuseumi Kogu

  • Elva esimene uhke rannahoone avati Verevi rannas 1929. aasta 23. juunil. Hoones oli einelaud, muusikarõdu, eraldi naiste ja meeste supelruumid. Keldrikorrusel olid einelauapidaja eluruumid. Ujula ees oli paarikümne ruutmeetri suuruse pinnaga tantsupõrand. Ujula kompleksi kuulus kümne meetri kõrgune hüppetorn ning 50-meetrine väliujula. Hoone lammutati 1970. aastate alguses.
  • 1977. aasta ehitati uus rannahoone-vetelpäästejaam juba suisa järve peale, see hävis tulekahjus 1997. aastal.
Tagasi üles
Back