Vahur Kollom: valimiste hõngu on tunda

Vahur Kollom Foto: Mats Õun

Riigieelarve menetlemise aeg on kätte jõudnud ja koalitsioonil järjekordne võimalus raha jagada. Koroonakriis on aga vähendanud riigi sissetulekuid maksudest ja raha, mida ümber jagada, on vähemaks jäänud. Vähe sellest, valitsuse plaanide järgi riigi laenukohustuste maht kasvab.

Varem või hiljem peab valitsus välja tulema suuremat sorti kärpekavaga. Üle oma võimete toimetamine pole õiglane maksumaksja suhtes, kes lõpuks kõik kinni maksab. Kui teisiti ei vea välja, tullakse riigikassa täitmiseks välja uute maksude või maksutõusudega. Need otsused ei ole enam mägede taga.

Kärpima peab, kuid kuidas? Eelmise kriisi ajal tehti seda julgelt ning kõige rohkem kannatasid lõpuks need, kes ühendasid kodanikke riigiga – päästeametnikud, kiirabi, politsei. Valitsuskoalitsioon võiks seekord vähemalt näidata eeskuju ning vähendada esimese asjana kõrgemate riigiteenijate palkasid – riigikogu ja valitsuse liikmed, kohtunikud, prokurörid jne. Täpselt samamoodi peaksid käituma kohalikud omavalitsused ning alustama kärpeid kõige kõrgemalt tasandilt – linnapead, vallavanemad, abilinnapead jne.

Kui ametnike armeed ei vähendata, võib juhtuda, et raskel hetkel pole lihtsalt päästetöötajaid.

Järgmise asjana on vaja üle vaadata kõikide ministeeriumide ja kohalike omavalitsuste puukühingud, siis juhtimise kesktasand ning lõpuks kõikide ametnike roll tervikuna.

Kõlab kurjakuulutavalt? Ei kõla, sest kui ametnike armeed ei vähendata, võib juhtuda, et raskel hetkel pole lihtsalt päästetöötajaid, kes elusid päästaksid.

Valimiste hõngu on juba tunda. Pensionitõus on vajalik ja tõenäoliselt tuleb see teise sambasse ärajäetud maksete ning laenu arvelt. Kui pensionireform lõpuni viiakse ja paljud teisest sambast loobuvad, tekib veel vaba raha pensionitõusuks. Aeg annab arutust, kas maksutõus ja inflatsioon pensionitõusu piskut ära ei söö.

Ettevõtjaid on koroonaajal koheldud ebavõrdselt. Nii mõnigi sektor on piirangute tõttu tugevalt kannatada saanud ja see vajab klaarimist. On valik, kas jätkub ettevõtjate ebavõrdne toetamine või muutub maksupoliitika.

Võibolla on käes aeg muuta maksupoliitika paindlikumaks ja eristavamaks ning üle vaadata tööjõumaksud?