Müratõke hakkab kaitsma Tamme staadioni

2007. aastal ehitas Eesti Raudtee Tartu esimese müratõkkeseina, mis ulatub Riia tänava viaduktist Elva tänavani. Tänavu suvel pikeneb sein Väikese kaareni. Foto: Margus Ansu

Eesti Raudtee laseb tänavu ehitada Tamme staadioni äärde paarisaja meetri pikkuse müratõkkeseina, mis peaks tunduvalt vähendama rongiliiklusest tekkiva heli levimist staadionile ja Tammelinna.

Eesti Raudtee avalike suhete juht Urmas Glase ütles, et sein peaks vähendama müra levikut raudteega piirnevatel aladel ning seina rajamise järel on võimalik loobuda piirkonnas rongidele kehtestatud kiiruspiirangust 25 km/h. «Kiirus suureneb 50 kilomeetrini tunnis, mis võimaldab rongidel kiiremini läbi linna liikuda,» ütles Glase.     

Tamme staadioni äärses piirkonnas mõõdeti mürataset viimati 2003. aastal. Terviseameti Lõuna talituse juhtivinspektori Kaja Laursoo sõnul tehti seda kahes kohas: Raudtee 1 ja 16a elamisalal. «Rongi möödumisel jäid detsibellid 80 ja 95 vahele, mis tähendab, et mõlema koha tulemused ületavad lubatud piirväärtusi,» selgitas Laursoo.

Siiski ei ole Tammelinna elanikud terviseametile liiga kõva rongimüra kohta ühtegi kaebust saatnud. «See ei tähenda aga, et probleemi ei ole. Mõõtmise järgi oli müra üle normi ning see on fakt,» ütles inspektor Laursoo ning pidas müratõkkeseina vajalikuks.

Kogu staadioni kaitsev

Projekteerimistingimuste järgi peaks Elva tänava ja Väikese kaare vahele rajatav 200-meetrine müratõke olema niisugune, et heli peegelduks sõidu- ja raudtee poole tagasi võimalikult vähe ning seina materjal ja konstruktsioon oleks piisavalt ilmastiku- ja vandaalikindel.

Samuti tuleb sein katta täiskõrguses võrguga ning Tammelinna-poolsesse külge peab istutama ronitaimed, mis katavad kasvades kogu seina.

Tartu linna inseneriteenistuse juhataja Mati Raamat ütles, et barjääri materjali kohta linn Eesti Raudteele otsest ettekirjutust projekteerimistingimustega ei tee, kuid see võiks tulla võimalikult sarnane mõned aastad tagasi rajatud müratõkkega. «Ega seal väga palju mänguruumi ole, sest müra kinnivõtmiseks peab seinal olema teatud mass ja see võtab osa võimalusi ära,» lausus ta.

Raamatu sõnul on sein seda tõhusam, mida lähemal on see müra allikale. «Praegu saamegi panna selle vaid mõne meetri kaugusele raudteerööpast, mis on parim koht,» ütles Raamat ning tõdes, et esimese seina rajamine veidi ebaõnnestus. «Kontrollmõõtmistega selgus, et see oli poolik investeering ning müra levis piki raudteed päris kaugele edasi.»   

Ilustuseks viinapuud

Ronitaimede nõue on aga Mati Raamatu sõnul üksnes seina esteetilise poole pärast.

Kuigi taimede valikul on Eesti Raudteele jäetud vabad käed, pole väga suurt valikut. «Ainult viinapuud on nii külmakindlad ja võimelised kõrgele ronima,» pakkus Raamat.