Eile oma esimese istungi pidanud Tartu Ülikooli uus 11-liikmeline nõukogu valis esimeheks Euroopa Kontrollikoja liikme Kersti Kaljulaiu.
Tartu Ülikooli nõukogu pidas avaistungi
Tartu Ülikoolist kuuluvad nõukokku tsiviilõiguse professor Paul Varul, neurokirurgia professor Toomas Asser, rakubioloogia professor Toivo Maimets, majanduspoliitika professor Jüri Sepp ning eksperimentaalfüüsika professor Peeter Saari.
Eesti Teaduste Akadeemia nimetas nõukogu liikmeks Helsingi Ülikooli endise rektori meditsiiniprofessor Kari Olavi Raivio. Haridusministri nimetatud liikmed on Kaja Tael, Toomas Kiho, Kersti Kaljulaid, Vahur Kraft ja Aku Sorainen.
Eilsel avaistungil ei saanud välisliikmeist osaleda Kersti Kaljulaid. Tartu Postimehe küsimustele vastasid ülejäänud viis välisliiget.
Tartu Ülikooli seaduse järgi vastutab nõukogu ülikooli pikaajalise arengu eest ja tagab ülikooli eesmärkide täitmise. Kuidas mõistate nõukogu liikme rolli ja vastutust? Millisena tajute ühiskonna ootusi enda suhtes?
Kaja Tael
Välisministeeriumi Euroopa Liidu küsimuste asekantsler
Nõukogu töö sisu tähendab ühist arutelu ülikooli tähtsaimate majanduspoliitiliste otsuste üle, sest akadeemiliste küsimuste eest on selgelt seatud vastutama senat.
Tegemist on mingis mõttes suure reformiga, kus nõukogu hakkab esindama ühiskonda laiemalt, mitte ainult ülikooliperet. Ma kujutan ette, et oodatakse Tartu Ülikooli rolli ja nähtavuse suurenemist ning paremat sidet ülikoolivälise kogukonnaga.
Esimese paari töötunni põhjal on raske kõigile ühiskonna ootusi puudutavaile küsimustele vastata. On selge, et esialgu lähtun ma isiklikust elukogemusest ja taustast, Tartu Ülikooli vilistlasena on mul oma kogemused ja ootused.
Võttes ühiskonda laiemalt, on käimas kõrgharidusreform ja sellega kaasnevad küsimused on ühiskondlikud, riiklikud ning debattide pidamine ei saa jääda ainult ülikooli sisse. Aga eks kõik küsimused, mis nõukogu töös ette tulevad, peavad tõusetuma senati kaudu.
Vahur Kraft
Nordea Eesti üksuse juht
Nõukogu olulisim roll on muuta ülikooli tegevus laiapinnalisemaks, laiahaardelisemaks. Ühtlasi peame tooma ülikooli seisukohti ja arvamusi väljastpoolt. Nõukogu peab kindlustama ülikooli tasakaalustatud arengu.
Praegu on vara öelda, kuidas see kõik kujuneb, sest uuest seadusest lähtuvalt on vaja selgeks teha, kuidas kogu struktuur – nõukogu, senat, rektor, valitsus – hakkaks hästi tööle ja teeks omavahel koostööd.
Väga selge vastutus on pandud nõukogule ülikooli eelarve kaudu, sest kõik arutatavad teemad tulevad päevakorda eelarve kaudu. Mis puudutab alalist küsimust raha vähesusest, siis kui vaadata maailma laiemalt, ollakse igal pool sunnitud tegema valikuid ja seadma prioriteete.
Neid valikuid peab tegema ja suundi seadma ülikooli nõukogu, kuid ka iga väiksema üksuse juht kuni üksikisikuteni välja. Et vastata küsimusele, kas riigieelarvest tuleks kõrgharidust enam rahastada, pole mul veel piisavalt teadmist. Kui hakkame nõukogus neid küsimusi arutama, siis ma oma seisukoha kindlasti kujundan.
Kari Olavi Raivio
Arstiteadlane, Helsingi Ülikooli eksrektor
Nõukogu hakkab tegelema ülikooli strateegiliste küsimustega, ülikooli pikaajaliste huvidega, senatile jäävad akadeemilised küsimused. Minu arusaama järgi on nõukogu ülesanne mõelda, kuidas arendada õpetamist ja teadustööd, saavutada nende maksimaalne kvaliteet rahaliselt piiratud oludes. Rahvusvaheline konkurents kasvab ja kvaliteet on peaküsimus.
On ilmne, et rahapuudus jääb ülikooli alati kummitama, sest ühiskonnas on kõrghariduse ja teaduse kõrval veel hulk ülitähtsaid valdkondi.
Seepärast peab ikka arvestama, et millegi uue ülesehitamiseks tuleb teinekord midagi maha lõigata. Põhimõtteliselt pole siin Eesti ja Soome ülikoolide vahel erinevust – kusagil maailmas pole ülikoolide kõik soovid rahaga kaetud.
Tartu Ülikooli uue juhtimissüsteemi tugevuseks pean seda, et ülikooli nõukogu välisliikmetel on kindlasti teistsugune suhtumine raskete küsimuste otsustamisel kui ülikoolis töötavail inimestel.
Aku Sorainen
Advokaadibüroo Sorainen asutaja, vanempartner
Ma arvan, et nõukogu välisliikmetelt oodatakse laiemas mõttes diskussiooni tekitamist. Kui minister Jaak Aaviksoo minuga ühendust võttis ja küsis Tartu Ülikooli nõukogu liikmeks kandideerimise kohta, küsisin, mida minult oodatakse.
Sain aru, et ministri arvates saab minutaoline inimene, kes pole ülikooliga seotud, tuua uusi arvamusi, vaatenurki ja kogemusi. Minul on neid peale Lapimaa Ülikooli, kust sain magistrikraadi, veel mitmest ülikoolist, sealhulgas Harvardist ja Humboldti Ülikoolist.
Toomas Kiho
Ajakirja Akadeemia peatoimetaja
Nõukogu välisliikmed on palutud nõukogusse selleks, et ülikool ei otsustaks asju isekeskis.
See on ülikoolile kasulik, kui tal on otsustajate hulgas inimesi, kes näevad asju laiemalt kui ülikool üksi, ammugi laiemalt kui mõni ülikooli teaduskond või instituut. Nõukogu välisliikmed on eeldatavasti täiesti sõltumatud mis tahes ülikoolisisestest jõujoontest või senistest arengutest.
Enda rolli ei oska ma väga suurena näha. Eks see, mis kirja pandud seadusse, pea leidma rakendust ja tõestust praktikas. Ma arvan, et 11 tervemõistuslikku inimest hakkavad otsustama oma parema äranägemise järgi.