/nginx/o/2012/01/16/915274t1h4d55.jpg)
Tartus pole suvest saadik ühtegi kommertsvideolaenutust. Viimasena lahkus Poe tänavalt Videoplanet, mille omanikfirma sõnul ei tasu laenutus end enam ära, sest inimesed ostavad ise DVDsid, tõmbavad piraatkoopiaid ja laenavad filme digitaalselt.
Videolaenutuse äri kuivab kokku
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Esiteks on DVDde hinnad alla läinud ja müük on laenutuse ära söönud. Teiseks hakkab füüsilisel kandjal videolaenutus üleüldiselt taanduma, sest kasvanud on digitaalsete laenutuste hulk ja piraatlus,» ütles Videoplaneti omanikfirma Rautakirja Estonia ASi juhataja Ivar Vendelin.
«Võib-olla keegi kuskil peab füüsilist videolaenutust veel kasulikuks, kuid meie strateegia seda ette ei näe,» lisas ta.
Videoplaneti ja Filmipoe kettide omanikfirma keskendub Vendelini sõnul edaspidi filmide laenutamise asemel hoopis nende müügile. Ka Videoplaneti kaubamärki ei eksisteeri enam eraldi, vaid ettevõte kolib filmide müügi endale kuuluva raamatupoeketi Apollo kauplustesse.
Digitaalne tulevik
Päris ära videolaenutused Vendelini hinnangul siiski ei kao. «Videolaenutuste tulevik on lihtsalt digitaalne, sest pole mõtet hoida rendipindu ja töötajaid, kui kõike saab digitaalselt teha,» märkis ta.
Eestis pakub praegu ainsana digitaalset videolaenutust Elion, mille kodulaenutuse osana saab mõne nupuvajutusega telekapuldil endale filme tellida.
2005. aastal loodud teenuse kasutajate hulk on Elioni sisuteenuste juhi Paul-Kristjan Lilje sõnul iga aastaga kasvanud.
Vähemalt pooled Elioni klientidest on korra midagi laenanud. Aktiivseid laenajaid on Lilje andmeil 15–20 protsenti klientidest ehk 21 000 – 28 000 majapidamist.
«Digitaalsete videolaenutuste hulk järjest kasvab, sest see on palju mugavam kui laenutuses kohal käimine,» nentis Lilje.
«Ma ei näe füüsilisel videolaenutusel ühtki eelist digitaalse ees. Varem me ei mõelnud kui ebamugav on füüsiline videolaenutus, sest polnud muid valikuid,» lisas ta.
Videolaenutuste hiilgeaeg jäi Eestis Ivar Vendelini hinnangul aastatesse 2004–2008. «Kui 2004. aastal jõudis Eestisse DVDde pealemurre, maksis DVD poes vähemalt paarsada krooni – sel ajal oli see üsna suur raha ja kasulikum oli igal juhul laenata,» meenutas ta.
Praegu edeneb Vendelini sõnul aga DVDde müük paremini kui laenutamine, sest plaatide hinnad on märgtavalt langenud. «Võib öelda, et filmide laenamise buum on asendunud ostmise buumiga,» rääkis Vendelin.
Sammud raamatukokku
Kommertsvideolaenutuste uste sulgemise järel on Tartus praegu ainus võimalus filme laenata veel raamatukogudest. Hollywoodi uusimaid filme ei tasu sinna siiski otsima minna. Tartu Ülikooli raamatukogu filmivalik on raamatukogu juhataja Malle Ermeli sõnul seotud pigem teadus- ja õppetööga.
Tartu linnaraamatukogust leiab rohkem laiahuvifilme, kuid USA filmitööstusega ei taha ega jõua raamatukogu sammu pidada. «Meie filmiprofiiliks on populaarne klassika ja vanem klassika, palju on ka lastefilme ning muusikat,» kirjeldas linnaraamatukogu juhataja Asko Tamme raamatukogu videovalikut.
Raamatukokku pole kommertsvideolaenutuste sulgemine kliente juurde toonud. Vastupidi, 2011. aastal laenati Tamme sõnul raamatukogust viiendiku võrra vähem filme kui 2010. aastal. Põhjuseks peab Tamme asjaolu, et raamatukogu ostis rahanappuse tõttu mullu peaaegu poole vähem filme kui 2010. aastal. «Laenutuste arv on otseselt seotud uute filmide kättesaadavusega, aga eks ka kõik muu, sealhulgas piraatkoopiate tõmbamine, mõjutab meiegi laenutuste hulka.»
Elioni sisuteenuste juhi Paul-Kristjan Lilje sõnul pole Eestis statistikat selle kohta, kui suure osa kõigist kommertsvideolaenutustest moodustab digitaalne laenutus.
«Puhtalt õunte pealt võib arvata, et see suhe on 50:50. Kindel on aga see, et digitaalne videolaenutus õitseb ja õilmitseb ka tulevikus, samal ajal kui füüsiline videolaenutus langeb,» lisas ta.
Iga vanaema
Digitaalse videolaenutuse tõelise läbimurdeni jõuab Eesti Ivar Vendelini arvates siis, kui selle pakkujaid tuleb juurde ning igaüks oskab seda kasutada.
«Läbimurdest räägime siis, kui kõigi vanaemad oskavad telekapuldi abil ise filme laenata,» lausus Vendelin, tahtmata välja pakkuda aega, mil see võiks juhtuda.
Videolaenutus
• Tartu linnaraamatukogus laenutati 2011. aastal 34 000 korral filme.
• Elioni digitaalset videolaenutust kasutab aktiivselt 21 000 – 28 000 majapidamist.
• Raamatukogu videokogus on umbes 4000 filmi. Elioni digitaalses videolaenutuses on filme tuhande ringis.