Kohus mõistis Martin Halliku seksuaalkuriteo süüdistuses õigeks
Lisatud Martin Halliku kommentaar

Tartu Ülikool lõpetas päevapealt töölepingu ülikooli raamatukogu direktori Martin Hallikuga, tuues põhjuseks usalduse kaotuse ebaväärika käitumise tõttu.

FOTO: Tairo Lutter

Tartu Ringkonnakohus tühistas täna Tartu maakohtu 18. märtsi otsuse ning mõistis Tartu ülikooli raamatukogu endise direktori Martin Halliku talle esitatud süüdistuses õigeks.

Hallik tunnistati kevadel maakohtus süüdi talle raamatukogus allunud naistöötaja suguühtesse sundimises ning määrast talle karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust. Toonase otsuse kohaselt pidi vangistus jääma tingimisi kohaldamata, kui Hallik ei pane kaks aastat kestva katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Samuti mõisteti Hallikult mittevaralise kahju hüvitisena välja 5000 eurot kannatanu kasuks.

Märtsikuisele otsusele esitas apellatsiooni Halliku kaitsja vandeadvokaat Oliver Nääs, paludes ringkonnakohtul maakohtu otsus tühistada ja Hallik siiski õigeks mõista. Lisaks taotles ta kannatanu tsiviilhagi läbi vaatamata jätmist ning palus Hallikule hüvitada menetluskulud.

Maakohtu otsusele esitas apellatsiooni ka prokuratuur, kes taotles otsuse tühistamist osaliselt. Prokuratuur tahtis, et kohus mõistaks Halliku karistuseks kaks aastat vangistust, mille kandmise algust loetaks alates süüdimõistetu vanglasse saabumisest.

Ringkonnakohus arutas kriminaalasja kinnisel kohtuistungil ning langetas täna otsuse, millega rahuldas Halliku kaitsja apellatsiooni ning mõistis Halliku talle esitatud süüdistuses õigeks. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium leidis, et  puuduvad ühesed tõendid, et Hallik kasutas teadlikult enda huvides ära mõjuvõimu selleks, et toime panna süüdistusaktis nimetatud tegusid.

Ringkonnakohtu arvates ei nähtu maakohtu otsusest põhjendusi, millest pidi süüdistatav aru saama, et kannatanu tunnetas tema käitumist sunnina. «Sõltuvussuhte ärakasutamine tähendab seda, et toimepanija kuritarvitab tahtlikult kannatanu sõltuvust temast, mis objektiivselt võimaldab või lihtsustab suguühte või muu sugulise iseloomuga teo toimepanemist. Süüdistatava (vähemalt kaudne) tahtlus peab hõlmama intellektuaalse elemendi osas teadmist, et ohver nõustub temaga suguühtesse astuma vaid seetõttu, et ta sõltuvussuhtest johtuvalt ei lähtunud käitumisotsuste tegemisel enda vabast tahtekujundusest. Kui toimepanija kannatanu tegeliku tahte osas eksib, ei pane ta tegu toime tahtlikult,» seisab ringkonnakohtu otsuses.

Kohtukolleegiumi arvates on maakohtu otsus põhistamata küsimuses, kuidas Hallik kasutas oma juhipositsiooni teadlikult ära. Arusaamatuks jäävat seegi, millistest faktilistest asjaoludest kohus järeldas süüdistatava teadmist, et kannatanul alluvana on keeruline tema lähenemiskatseid tõrjuda.

Ringkonnakohtu arvates on taoline seisukoht meelevaldne. Nimelt ei ole kannatanu oma ütlustes viidanud ühelegi asjaoludele, millest saaks järeldada, et Hallik oleks teda reaalselt mõjutanud, ähvardanud või muul moel temaga manipuleerinud panemaks toime süüdistuses nimetatud tegusid.

«Kohtu hinnangul ei ole antud asjas tõendeid väitmaks, et võimu ärakasutamine oleks Halliku jaoks olnud vahend kannatanu tegeliku tahte allasurumiseks ja seeläbi soovitud seksuaaltegevusteni jõudmiseks,» toob ringkonnakohus tehtud otsuses välja.

Seoses õigeksmõistmisega jääb kannatanu tsiviilhagi alusel läbi vaatamata ning prokuratuuri apellatsioon rahuldamata. Halliku kasuks mõisteti riigieelarvest välja apellatsioonimenetluses tekkinud kaitsjatasu 4698 eurot ning maakohtu menetluses tekkinud mõistliku suurusega kaitsjatasu summas 30 834 eurot.

Kannatanule tekkinud esindajatasu mõistis kohus välja summas 2 214 eurot ning maakohtu menetluses tekkinud esindajatasu summa 22 362 eurot.

Lõuna ringkonnaprokuratuuri prokurör Tatjana Tamme sõnul prokuratuur alles tutvub kohtu otsusega ning pärast kohtu põhjenduste analüüsimist otsustatakse, kas kaevata see edasi või mitte. Tegemist on jõustumata kohtuotsusega, seega on kassatsioon ringkonnakohtule võimalik esitada 30 päeva jooksul.
 

Martin Halliku kommentaar: 

Eelmisel nädalal sai kaks aastat päevast, kui see ülekohtune pealekaebus avalikuks sai. Olen kogu see aeg rääkinud, et ma ei ole sooritanud mitte ühtegi kuritegu. Ma pole kunagi mitte kedagi millekski sundinud, pole ära kasutanud oma tööalast võimu isiklikes huvides. 

Kogu kriminaalasi minu vastu on olnud tugevas seoses töövaidlusega, mis mul oli Tartu Ülikooliga. Selle kohta on ühesed tõendid, mida ma väga sooviks avaldada, aga ma ei saa praegu teha, sest protsess on olnud kinnine. Seetõttu olen ma väga tänulik ringkonnakohtule, kes oma tänases teates on siiski küllaltki paljuütlev ja selgitab, kuidas asja eest teist taga on mulle süstemaatiliselt meelevaldseid etteheiteid tehtud. See algas peale ühest kaebajast, kuid kiiresti ja mõtlematult liitusid selle kampaaniaga ka osad kolleegid, tööandja ja paraku osa meediast. Õiguskaitseorganid veel takkapihta. 

Omaette süvenemist vääriks teema, kuidas kaebaja poolsed tunnistajad kooskõlastasid ütlusi, et jätta minust halba muljet. Ma jään enda juurde, et kaebaja valetas minu kohta nii Tartu Ülikoolile kui veelgi suuremas ulatuses prokurörile. Kaebaja valetas ka kohtus, tehes seda suures ulatuses ja olulistes aspektides. Oli ka vähemalt üks tunnistaja, kes valetas ühemõtteliselt ja selgelt. Ka selle kohta on tõendid. Kuid vale ka paljude inimeste poolt korratuna ei muutu ikkagi tõeks.

Mulle on osaks saanud kaks aastat avalikku alandust ja mõnitamist, sest avalikkusele on räigelt valetatud. Seda hingelist valu, mida sellega on tekitatud, on raske kirjeldada.

Igasugused etteheited süütegude toimepanemises on osutunud alusetuks. Ka ahistamise paragrahvi alusel algatatud väärteomenetlus lõppes pärast üheksa kuu pikkust uurimist ilma süüdistust esitamata. Seda kõike arvesse võttes oligi maakohtu negatiivne otsus kevadel pehmelt öeldes üllatav. Tänane ringkonnakohtu otsus seevastu asetas maailma tagasi jalule.

Ma tänan oma kõiki sõpru, poolehoidjaid ja kaitsjaid, kes on aidanud mind tänasesse päeva.

Tagasi üles
Back