/nginx/o/2020/09/02/13318011t1h7577.jpg)
Kirjutades Paavo Kanguri tänavusuvisest üllitisest «Viiking Sveni seiklused Tartos ja reis Bagdadi», mis viib lugeja viikingiaegsele Hõbevalge teele, tekib kaks maailmavaatelist poolust. Esiteks suhestumine teiste teostega meie korduvalt ülesküntud kirjanduspõllul. Teiseks raamatu sõnum tuleviku jaoks ja küsimus, kas tegemist on murdelise teosega meie väikse talurahva sisenemisel sooneutraalsesse globaalmaailma.