Andrus Punt: heinaaeg ei sulge tartlaste suud

Andrus Punt Foto: Margus Ansu

Ei saa nõustuda nii mõnegi Tartu Postimehes avaldatud arvamusloo mõttega, et tartlastele suvel linna areng ja elu üldse korda ei lähe. Või veel hullem – kaasamine olla Tartus vaid sõnakõlks ning vormitäide. Kriitika, et üldplaneeringu eskiisi avalik väljapanek on valitud meelega aega, kui inimesi linnaelu ei huvita, on täiesti jabur.

Mõni siingi leheveergudel kirjutaja on proovinud jätta muljet, et tartlased on viletsad ja laisad, keda justkui kiirel heinaajal proovitakse vormitäiteks kaasata. No ei usu ma, et tartlased on laisad ning neile suvel kodukoha tegemised korda ei lähe! Ei ole aastaaega, mil linnavõim saaks vaid vormitäiteks neid kaasata või kui on võimalik vastu võetud ebamugavat otsus peita. Tartlaste pühendumust linnaelu olulistele küsimustele olenemata ajast tõestab ka see, et lõppenud üldplaneeringu eskiisi väljapanek oli ettepanekuterohke.

Suve ei ole valitud avaliku väljapaneku ajaks põhjusega teha kaasa rääkimine keeruliseks ning hoida linnajuhtide elu mugav. Seadus surub tempo peale. Lõppenud eskiisi väljapanek ei ole ka viimane võimalus oma arvamust avaldada. Mõtteid saab avaldada kogu planeeringu protsessi jooksul ja vastavalt seadusele on teine avalik väljapanek kevadel. Sügisel toimuvad esimesed avalikud arutelud. Protsess on demokraatlik nii vormilt kui ka sisult. Muud väidavad ainult need, kellel sihikul järgmise aasta kohalikud valimised.

Ei ole aastaaega, mil linnavõim saaks vaid vormitäiteks tartlasi kaasata.

Lisaks pöörati seekord eraldi tähelepanu sellele, et linna keerulisi alusdokumente mõista ning ettepanekuid teha oleks lihtsam kui kunagi varem. Üldplaneeringu eskiisi väljapanekul sõna sekka ütlemiseks loodi eraldi kaardirakendus, et ei peaks toetuma ainult tekstile.

Omavalitsuse eesmärk ei ole passiivsed elanikud, kes kaasa ei räägi või iga otsuse avasüli vastu võtavad. Tartu kindlasti ainult rõõmustab aktiivse kodanikkonna üle. Mida tugevamad on meie kodanikuühendused või seltsid, seda tugevam on meie ühiskond tervikuna. Seetõttu teeb eriti liiga iga mõte, et Tartu kaasab moe pärast ning tegelikult ju linnaelanike arvamused korda ei lähe. Iga kiri, ettepanek ja kaebuski teeb rõõmu, sest näitab, et linnaelanikele läheb nende kodulinn korda.

Tartu kaasamise eduloost on palju näiteid võtta. Tartu oli näiteks esimene Eesti omavalitsus, kus võeti kasutusele kaasav eelarve. Saab sõna sekka öelda, on võimalus teada saada, millest linnaelanikud puudust tunnevad. Nii mõnigi mõte, mis hääletusel ei võida, jõuab eelarvesse siiski.

Ma ei ütle, et Tartus ei ole kaasamise asjus arenemisruumi. Kindlasti on. Kuid ei vasta tõele, et kaasamist ei peeta oluliseks.

Huvirühmade kaasamine, arvamuste ja mõtete kogumine, otsuste põhjendamine ja laiemalt avatud linnajuhtimine on väärtused, millest ei saa tänapäeval linnavõim mööda hiilida. Üheskoos oleme ikka targemad otsuseid langetama kui üksi omaenese tarkusest.