GALERII ⟩ Riigikohtusse pääseb nüüd Kuradisilla kõrvalt

Ehkki riigikohus kolis Toomemäele Lossi 17 renoveeritud majja tagasi juba märtsis, ei olnud koroonakriisi tõttu võimalik kevadel tähtsat hoonet ametlikult avada. Pidulik tseremoonia võeti kõige olulisemate ametikandjate juuresolekul ette sel reedel. Veidi enam kui aasta väldanud renoveerimistööde tulemust käisid teiste seas uudistamas president Kersti Kaljulaid ja peaminister Jüri Ratas.

Kersti Kaljulaid tänas avamisel peetud kõnes põlvkonda, kes ligi 30 aastat on Eesti õigussüsteemi visalt üles ehitanud ning on nüüd lahkunud või lahkumas väljateenitud pensionipõlve pidama. «Teie panus on tugevdanud meie õigusriiki ja taganud kohtu kõrge autoriteedi ühiskonnas,» ütles riigipea. Muu hulgas pakkus Kaljulaid, et gümnaasiumiastmes võiks kooliõpilastele justiitsvaldkonda senisest rohkem tutvustada, et noored oleksid teadlikumad oma õigustest. Samas nentis ta, et inimesi võib kohtutee ette võtmisel pelutada mitte ainult teadmiste, vaid ka raha puudus.

Kõrged lõivud

«Põhiseadus annab igaühele õiguse pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse, aga seda õigust pärsivad tihti menetluskulud. On riigikohtu majastki pööratud sellele asjaolule tähelepanu, tunnistades näiteks liiga kõrged riigilõivud põhiseadusevastaseks,» ütles Kaljulaid. Ta lisas, et tuleb nõustuda riigikohtu esimehe Villu Kõvega, kes kevadises ettekandes parlamendi ees hoiatas, et juba algav sügis võib majandusraskuste tõttu tuua varasemast rohkem kohtuasju ja see suurendab kohtute töökoormust. «On oluline, et meie inimesed tunneksid, et õiguse mõistmine on igaühele, mitte ainult neile, kel rahakott puuga seljas on. Kohtusse pöördumine ei tohi kaasa tuua majanduslikku kitsikust,» ütles president.

President rõhutas, et riigikohtu asukoht Tartus tugevdab tänu pidevale koostööle ülikooliga õigusteaduse arengut. Samas tõi Kaljulaid välja, et Tartu ülikoolil on keeruline pakkuda tingimusi, mis on õigusteaduse arenguks hädavajalikud, sest rahvusvahelised grandid on käepärased kodumaise rahastuse asendajad ennekõike loodus- ja täppisteadustes. Ta lisas, et seda tänulikum on ta hästi makstud praktikutele, kes missioonitundest õigusteadust arendavad ning noori juriste harivad.

Ka peaminister Jüri Ratas leidis, et ülikoolilinn on riigikohtu asupaigana endiselt hea valik. «Tartus paiknemine sümboliseerib kohtuvõimu sõltumatust,» leidis Ratas.

Vana ja uus

Renoveerimisel ehitati välja nüüdisaegne ventilatsiooni- ja jahutussüsteem. Samuti toodi majja kaugküte – seni köeti maja elektriga. Lisaks ühendati riigikohtu kaks maja uue aatriumiga üheks tervikuks. Seda selleks, et muuta tõhusamaks ja lihtsamaks külastajate turvakontroll ning luua loogilisemad ja mugavamad liikumisteed. Turvalisuse tagamiseks loodi eraldi tasemega liikumistsoonid.

Muinsuskaitse reeglite järgi korrastati ka riigikohtu hoone välisfassaad. Maja sai uue katuse, aknad ja uksed ning ka välisvalgustuse.

Uuenenud kompleksi arhitektid on Kaido Kepp ning Tõnis Taru.

Kepp rääkis, et renoveerimise lähteülesanne oli raske, sest vana maja seadis mitu keerulist tingimust. «Samas oli see ka suurim võit, et vana maja ja riigikohus selle sees alles jäid,» lisas Kepp.

Sisekujundaja Henriko Heinoja sõnul polnud temagi töö Toomel lihtsamate killast. Kogu atmosfär pidi saama akadeemiline ja väärikas ning mitte soosima unelemist. Teisalt ei tohtinud tulemus jääda sisekujundaja sõnul kõle.

Kõige keerulisem oli Heinoja sõnul lahendada kohtuistungite saali. «Ruum pole kummist, kuid õnnestus millimeetri pealt kogu väärikas sisustus sinna saada,» lisas ta.

Skulptuur ja portree

Reedesel tseremoonial avati muu hulgas ka aatriumi kaunistav õigusjumalanna Justitia pronksskulptuur, mille vormis skulptor Vergo Vernik. Kujuri sõnul on maailmas paljude kohtumajade ees ja sees just Justitia kuju ning see on omamoodi traditsioon. Justitia kinniseotud silmad sümboliseerivad õigusemõistmise põhimõtet olla erapooletu ning kaalud tähtsustavad tõendite hoolikat kaalumist enne otsuse langetamist.

Lisaks asetati oluliste ametikandjate juuresolekul seinale riigikohtu eelmise esimehe Priit Pikamäe portree, mille autor on Laurentsius. Külalised said tutvumiskäigul riigikohtu maja olulisemaid ruume, aga ka salajasi soppe uudistada spetsiaalselt selleks puhuks lavastatud etendus-ekskursioonil.

«Mul on väga hea meel, et saime lõpuks tänapäevased tehnosüsteemid. Varasem sundventilatsiooni ja -jahutuse puudumine andis teravalt tunda nii nõupidamistel kui suvel palava ilmaga,» rääkis riigikohtu direktor Kerdi Raud. «Eriti hea meel on selle üle, et varem eraldi seisnud kaks hoonet liideti üheks ja meil on nüüd põneva liigendusega ning senisest turvalisem maja,» lisas ta.

Ehitustööde tulemusena muutus hoone peasissekäigu asukoht. See asub nüüd Kuradisilla-poolses küljes ehk Lossi tänava ääres.

Riigikohtu hoone renoveerimiseks korraldati ehitushange 2018. aastal. Selle võitis aktsiaselts Tartu Ehitus. Ehitus kestis 2019. aasta jaanuarist selle aasta veebruarini ning läks maksma kokku 6,7 miljonit eurot.

Uus sisustus maksis koos paigaldamisega ligi 594 000 eurot ning selle tegi aktsiaselts Standard.

Maja renoveerimise ajal töötas riigikohus ajutiselt aadressil Veski 32.

Tagasi üles
Back