Raketisaate finalistid tahavad kumbki omamoodi maailma muuta

Rakett 69 finalist Riko Piirisild (vasakul) lõpetas kevadel Hugo Treffneri gümnaasiumi reaalsuuna ning astus Tartu ülikooli õppima informaatikat. Uku Andreas Reigo läks Miina Härma gümnaasiumi 11. klassi ning tahab tulevikus tegeleda jätkusuutliku energeetikaga. Foto: Laila Kaasik

Septembri esimesel päeval selgub teadushuviliste võistlussaate «Rakett 69» kümnes võitja ning sel korral on mõlemad finalistid Tartust. Miina Härma gümnaasiumi õpilane Uku Andreas Reigo (16) ning Hugo Treffneri gümnaasiumi vilistlane, sügisest Tartu ülikooli informaatikatudeng Riko Piirisild (18) on hoolega vaeva näinud, et ehitada Ida-Virumaal Eesti Energia vedurite kodus valmis Rube Goldbergi masinad.

Mõlemad noormehed on pärit väikesest kohast: Reigo elab Kanepi vallas Sahkri Weski talus ning Piirisild Välja külas Peipsiääre vallas. Mõlemad nimetavad, et nende perekondlik taust on kaasa aidanud silmaringi laienemisele ja haridusele, kuigi mõnevõrra erinevalt.

Reigo vanemad on arstiharidusega ning noormehe sõnul alati arutlenud temaga väga elulistel teemadel ning selgitanud maailmaasju. «Olgu raketisaade, olümpiaadid või spordivõistlused – nad toetavad mind alati ja see annab palju hoogu juurde,» ütles Reigo.

Piirisilla sõnul on tema arengus olnud väga tähtis see, et ta on pidanud palju ise hakkama saama. «Suurema osa lapsepõlvest kasvasin peres, kus olime mina, ema ja kaks nooremat õde, ning kõige nimel elus on tulnud väga palju vaeva näha,» ütles Piirisild. «Samas on mu ema mind jäägitult toetanud ja usaldanud, andnud vabad käed ja öelnud, et mine ja tee,» lisas ta. Piirisild tuligi Tartusse Hugo Treffneri gümnaasiumisse ning läks ka tööle, et ennast kooli kõrvalt ise ära elatada.

Juhendavad teisi

Mõlemad noormehed tegelevad kooli kõrvalt veidi õpetajatööga. Reigo lahendab kord nädalas Härma koolis matemaatikahuvilise tulevase viienda klassi õpilasega keerukamaid ülesandeid ning juhendab värskete kaheksandike ringi: koos uuritakse ilmastikku, tehakse kliimamõõtmisi ning analüüse.

Reigo ise tulevikus õpetajana töötama ei kibele, kui, siis asjast väga huvitatud noortega. «Mõtlen sellele, millised me näiteks kuuendas klassis olime, ning leian, et mul pole selliseid isikuomadusi, et ma niisuguses olukorras hästi hakkama saaks,» lisas ta.

Piirisild hakkab sügisest juhendama Treffneri gümnaasiumi bridžiringi ning tema sõnul on õpetajatöö ta ammune kirg. «Mul on hästi palju hobisid, alustasin 10. klassis bridži mängimist, käisin nii näiteringis kui ka väitlemas ning mu suur soov on see, et haridussüsteemi saakski muuta niisuguseks, et kooli saaks tuima tuupimise asemel kohale tuua muu maailma,» rääkis ta. «Tänu väitlemisele muutusid palju paremaks mu kirjandid ning tänu bridžile haarasin 11. klassis lennult tõenäosusteooriat, oskasin luua seoseid,» meenutas Piirisild.

Ta lisas, et tema hinnangul on lapsed andekad nii erinevates asjades ning kool võiks neid kutsumusi palju rohkem toetada, mitte püüda vormida kõiki sama mõõdupuu järgi. Sel sügisel alustab ta siiski õpinguid Tartu ülikoolis informaatika erialal, ent tema sõnul on see üks samm endale laiaulatusliku haridusliku põhja loomisel ning ta kavatseb hiljem omandada ka õpetajakutse.

Siht ja silmaring

Reigo jaoks on lühiajaline eesmärk areneda eeskätt ise, kuid pärast gümnaasiumi lõpetamist tahab ta minna Tartu ülikooli õppima materjaliteadusi. «See eriala seob keemia ja füüsika, mis mulle mõlemad väga meeldivad,» ütles ta. «Pikaajaliselt huvitab mind kõige rohkem jätkusuutlik energeetika ning hüpe selles valdkonnas oleks hüpe ka väga mitme muu asja arengus,» ütles Reigo.

Finaalsaate konkurentidel jätkub teineteise suhtes vaid häid sõnu. Piirisild kiidab Reigo kindlat energeetikaalast sihti silme ees ja et ta tahab ja viitsib vaeva näha. Reigo omakorda hindab Piirisilla laia silmaringi. «Ta oskab ükskõik mis teemal kaasa rääkida,» lisas Reigo.