Päevatoimetaja:
Eili Arula
(+372) 739 0339

Vanemuise kannel valmis ja hakkas helisema pool sajandit tagasi

Copy
Kohtunike täiskogu toimub tänavu Vanemuise kontserdimajas.
Kohtunike täiskogu toimub tänavu Vanemuise kontserdimajas. Foto: Raimu Hanson

Eesti Kontserdi allasutusena 22 aastat tegutsev Vanemuise kontserdimaja valmis teatri kontserdisaalina poole sajandi eest. Pidulik avamine täna 50 aasta tagasi, 28. augustil 1970 läks lahti maja eest ning jätkus saalis kõnede ja kontserdiga.

Avamise sõnavõttudest ja muusikalisest osast andis 30. augustil ülevaate ajaleht Edasi, kus Elmar Uugi kirjapanekut «Vanemuise kannel on valmis» jagub kolmele leheküljele.

Aplausiga tänasid koosolijad Vanemuise praeguse hoone projekteerijaid arhitekte Peeter Tarvast, August Volbergi ja Uno Tölpust ning sisekujunduse autorit Väino Tamme. Ühtlasi on Uuk kirja pannud teatri peanäitejuhi Kaarel Irdi sõnad ehitajatele: «Aitäh! Seda, mis te siin majas head olete teinud, on sada korda rohkem kui seda, mis veel halvasti on.»

Osa ajalehe Edasi esiküljest 30. augustil 1970.
Osa ajalehe Edasi esiküljest 30. augustil 1970. Foto: Raimu Hanson

Kontserdi alguseks kõlas Vanemuise sümfooniaorkestri esituses Valdeko Viru avamäng, mille autor on pühendanud kontserdisaali avamiseks. Dirigeeris Erich Kõlar.

Avamisele järgnenud päeval, 29. augustil 1970 andis vastses saalis kontserdi Eesti raadio ja televisiooni sümfooniaorkester Neeme Järvi dirigeerimisel, solistiks viiulikunstnik Vladimir Alumäe. Järgmistel õhtutel olid uues majas tartlaste ees Tallinna kammerkoor, ooperisolist Tiit Kuusik, pianistid Anna Klas ja Bruno Lukk, ooperisolistid Aino Külvand ja Teo Maiste, riiklik akadeemiline meeskoor Gustav Ernesaksa, Kuno Arengu ja Olev Oja dirigeerimisel ...

Avakontserdi arvustus

2. septembril ilmus Edasis muusikapedagoogi ja -kriitiku, helilooja Johannes Bleive arvustus «Esimesed uues saalis».

«Nüüdsest peale võib Tartu vastu võtta milliseid tahes kunstnikke ja suuremaid kollektiive, orkestreid, koore,» kirjutab ta. «Kontserdisaal on mugav ja otstarbekohane. /- - -/ Akustika on hea ja kuuldavus tundub igal pool ühtlane. Avakontserdil tegi saal tuleproovi ausalt läbi. Mitmekesine kava sisaldas nii orkestri, kooride kui ka solistide üksiknumbreid.»

Arvustuse lõpus on Bleive siiski vajalikuks pidanud lisada ka midagi kriitilist. «Loomulikult, solisti (Vladimir Alumäe – RH) viiulipartii kui kontserdi kandev osa peab kindlalt valitsema orkestri üle. Tundus aga, et saali akustika omapära ei soodustanud seda täiel määral,» kirjutab ta. «Viiul kõlas selgelt ja mahedalt, kuid mitte vajalikul määral eraldatult orkestrist.»

Laupäeval ja nädala pärast reedel

Kuidas kõlab muusika samas saalis praegu, on võimalik kuulata oma kõrvaga kõigil, kes lähevad sel laupäeval kell 18 kontserdimajja «Vana Tallinna galale». Arvo Volmeri dirigeerimisel on koos rahvusooper Estonia muusikutega laval Ain Anger ja Juhan Tralla ning noored lauljad Mirjam Mesak ja Tamar Nugis, et esitada Pjotr Tšaikovski teoseid.

Järgmine võimalus on 4. septembril kell 19, kui Vanemuise kontserdimajas algab üheskoos teatriga hooaja avakontsert.

Vanemuise uue peadirigendi ja muusikajuhi Risto Joosti dirigeerimisel esitavad Vanemuise sümfooniaorkester ja ooperikoor ning Tartu noortekoor ja Tartu ülikooli kammerkoor, aga samuti solistid Pirjo Jonas (sopran), Helen Lepalaan (metsosopran), Juhan Tralla (tenor) ja Märt Jakobson (bass) Eino Tambergi «Avafanfaarid», sama helilooja aariad ja ansamblid ooperist «Cyrano de Bergerac» ning Ludwig van Beethoveni sümfoonia nr 9.

Vanemuise kontserdimaja juht Kulvo Tamra ütles, et kontserdisaali valmimise 50. aastapäeva ei ole kavas suuremalt tähistada. Palju tähtsamaks peab ta seda hetke, kui kontserdisaal alustas tegevust Eesti Kontserdi alluvuses. Pidulik kontserdimaja avamine oli 6. novembril 1998. 20 aasta möödumist sellest päevast tähistas Vanemuise kontserdimaja novembris kaks aastat tagasi Leonard Bernsteini opereti «Candide» kontsertettekandega.

Vanemuise kontserdisaalist sai kontserdimaja pärast põhjalikku ümberehitust 22 aastat tagasi. Remonte on olnud hiljemgi. Kõige uuem neist algas Kulvo Tamra sõnul 11. mail ja jõuab lõpule täna, justkui ajaloolise esimese avamise tähistamiseks. Remondiga sai eelkõige paremaks publikuala, eelarve oli 400 000 eurot.

Tagasi üles