Ärkamisaja suured: 19. sajandi punkarid ja teisitimõtlejad?

Möödunud reedel avati ERMi aatriumis kaheks kuuks näitus «Lähedased tundmatud: Eesti, Läti ja Krišjānis Barons», Mairo Rääsk (paremal) ja Ilze Salnaja-Värv panid üksteisega vastamisi Eesti ja Läti ärkamisaja suurkujud.

FOTO: Kristjan Teedema

Eesti ja Läti rahvusliku liikumise suurkujud olid seotud nii ülikoolilinna kui üksteisega. Möödunud reedel avati Eesti Rahva Muuseumis (ERM) näitus «Lähedased tundmatud: Eesti, Läti ja Krišjānis Barons», mis tutvustab kuut meest – kolme eestlast ja kolme lätlast –, kelle eluteed olid väga sarnased.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Näituse üks kuraatoreid Mairo Rääsk selgitas, et väljapanek annab ülevaate eesti ja läti rahvusliku liikumise arengust 19. sajandil.

Tema sõnul tundub eestlastele, et rahvuslik ärkamisaeg oli asjade loomulik käik, aga tegelikult see nii lihtsalt ei läinud. Rahvusluse sünnile panid aluse baltisakslastest estofiilid ja lettofiilid, kes hakkasid 18. sajandi lõpus valgustusajastu ideedest kantuna uurima siinsete põlisrahvaste keelt ja kultuuri.

Tagasi üles
Back