/nginx/o/2013/07/05/1876324t1h8f0a.jpg)
/nginx/o/2010/02/26/323023t1h95fc.jpg)
Täna tassitakse laulupeomuuseumisse neli rasket pilli, mis on valminud klaverimeister Robert Julius Rathke (1836–1920) tööliste kätega. Juba teisipäeval ja veel kahel korral saab muuseumis kuulata nende kõla.
Mäng käib kuulsa meistri pillidel
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mitmeosalise ürituse põhjuseks on Eesti Rahvusliku Klaverimuuseumi juhatuse esimehe Alo Põldmäe sõnul asjaolu, et Rathke kuulub Eesti suurimate klaverimeistrite hulka.
«Laulupeomuuseumis saab vaadata nii neid Rathke klavereid, mis on tehtud Tartus, kui ka neid, mis on valminud Peterburis,» ütles Põldmäe.
Kontserdil teisipäeval kell 17 esitavad ajaloolistel klaveritel muusikat klassikast kuni tänapäevase heliloominguni Elleri kooli õpilased.
Ettekannetega Rathkest ja tema klaveri restaureerimisest esinevad Alo Põldmäe ja Merle Ambre.
Tartus tegevust alustanud saksa päritolu Rathke oli Põldmäe andmeil esimene, kes rajas Eestis klaverite suurtootmise. Aastail 1868–1891 valmis tema vabrikus, mis tegutses Rüütli 21, ligi 1500 kabinetklaverit ja pianiinot.
Laulupeomuuseumis
• Eesti klaveriehituse suurkuju, saksa päritolu meister Robert Julius Rathke sünnist möödus mullu 175 aastat.
• Tartu laulupeomuuseumis (Jaama 14) saab alates teisipäevast vaadata Rathke nelja klaverit.
• Rathke klaveritel annavad kontserdi 17. jaanuaril kell 17 ja 4. veebruaril kell 14 Elleri kooli õpilased ning 18. veebruaril kell 14 pianist Andre Hinn.