/nginx/o/2013/07/05/1876324t1h8f0a.jpg)
/nginx/o/2020/08/22/13290877t1h1be9.jpg)
Riia mäel praeguse kaitseväe akadeemia hoone ees seisis veel kolm kümnendit tagasi graniidist alusel bolševike juhi Lenini pronksist skulptuur. Punavõimu sümboli võttis 1990. aasta 23. augusti varahommikul maha salk isamaaliselt meelestatud ettevõtlikke tartlasi. Ajaloolise tõste teinud kraana kabiinis oli Assar Sild, kes praegu teenib leiba ehitaja ja ehituskonsultandina.
30 aastat tagasi oli seesama sammastega hoone, mis valmis enne teist maailmasõda katseliidu tarvis, tuntud kui Eesti põllumajandusakadeemia ehk EPA peahoone. Kuigi Eesti oli veel okupeeritud, puhusid juba vabaduse tuuled ning tegutsema oli hakanud muude isamaaliste organisatsioonide hulgas õigusvastaselt represseeritute liit Memento, samuti kaitseliidu Tamme malevkond.
Memento ja kaitseliit
Pepleri ja Riia tänava ristmiku juures asuvale haljasalale juunis 1990 Tartu Memento poolt püstitatud mälestusmärgist «Rukkilill» oli Lenini ausambani vaid napilt 150 meetrit. Selline lähedus tundus Memento juhatusele eesotsas Paul Muuli ja Hando Kruuviga kommunismiohvrite ja vabadusvõitlejate mälestuse mõnitusena ning nad panid paberile otsuse Lenin aluselt eemaldada.
Samal ajal koguti ja anti linnavolikogule üle 4573 allkirja Lenini kuju kui okupatsioonisümboli mahavõtmise vajaduse kohta.
Lähenes 23. august – kuupäev, mida kannab ka 1939. aastal allkirjastatud Molotovi-Ribbentropi pakt. Teadupärast jagasid Saksamaa ja Nõukogude Liit selle sobingu salajase lisaprotokolliga mõjupiirkonnad Ida-Euroopas, ning määrasid muu hulgas ka Eesti Vabariigi saatuse. Ajaloolise ülekohtu rõhutamiseks ja vabadusvõitlusele hoo lisamiseks otsustaski Memento just 23. augustil Leninist vabaneda.
Et kõik laabuks tõrgeteta, oli lisaks tarvis abimehi, kes näiteks kraana käpad kähku paika paneks.
Hando Kruuv meenutas, et päev varem, 22. augusti hommikul kohtus ta Memento kontoris Paul Muuliga ning pikemalt arutlemata otsustasid nad kutsuda Leninit kõrvaldama Tartu KEKi ehk kolhoosidevahelise ehituskontori kraanajuhi, kaitseliidu Tamme malevkonna liikme Harri Hennu. Nimelt oli sama mees kraanaga suuri põllukive tõstnud ka «Rukkilille» aluseks.
Tartu KEKi õuel leppisid Henn ja Kruuv kokku, et mehed kogunevad öösel veidi enne kella viit Riia mäel.
Assar Sild meenutas, et oli kohanud 22. augustil KEKi õuel murelikku Hennu ja kuulis, et esmase ettepaneku saanud kraanajuhid ja ka autojuhid olid karistuse hirmus erilisest ettevõtmisest keeldunud. Nii pakkus Sild Leninit kangutama ennast koos võimsama kraanaga ja autojuhiks kutsus Aleksander Kuusiku.
Et kõik laabuks tõrgeteta, oli lisaks tarvis abimehi, kes näiteks kraana käpad kähku paika paneks. Silla meenutuse kohaselt tulid selleks appi Priit Rajasaar, Ervin Lokko, Rein Ilvär ja Meinhard Meus.
/nginx/o/2020/08/22/13290878t1hb6a0.jpg)
Töö kiire ja asjalik
Kui Hando Kruuv 23. augusti hommikuhämaruses EPA ette jõudis, nägi ta kuju kõrval seisvat kraanat ja selle käppade kohendamist. Auto tagurdas õigele kohale. Kujule silmuse kaela panijatel oli omavahel pusimist, kraanajuht tegi aga Kruuvi meenutuse kohaselt oma tööd väga hästi.
Nagu selgus, oli Lenin samba otsas alusel ilma kõvema kinnituseta. Kuju selili asetamisega autokasti tekkis väike viivitus, kuid kokkuvõttes õnnestus kõik ladusalt.
Sild omakorda meenutas, et kui ta EPA ette saabus, oma kraana kuju ette juhtis ja autokabiinist väljus, askeldasid juba abilised masina käppade juures. «Veendusin, et olingi saavutanud parima positsiooni, ja tundsin, kuidas kogu ettevõtmine korda läheb,» meenutas ta.
Kui ülemused paari tunni pärast tööle saabusid ja eest Lenini avastasid, käskisid nad selle kiiresti minema viia.
Kruuv oli ajaloolist hetke jäädvustama kutsunud ajakirjaniku. «Mulle helistati eelmisel õhtul ja anti usalduslikult teada, mis toimuma hakkab, ning kutsuti varahommikuks koos fotograafiga kohale. Andsin pühalikult lubaduse, et ei reeda, mis tulekul,» meenutas Edasi toimetuses tookord töötanud Tiit Pruuli. «Ma neid inimesi ise ei tundnud, aga ju olid neile silma jäänud mu rahvuslikud kirjatööd või osalemine Eesti Kongressil.»
Riia mäel varahommikusest askeldamisest 30 aastat tagasi üksikasju Pruulile nüüd enam ei meenunud. «Öine töö toimus asjalikult ilma liigse pateetika või pidulikkuseta,» lisas ta. «Aga selline vähe uhke ja ajaloolise hetke juures olemise tunne oli meil vist kõigil.»
Sõidud Leniniga
Auto Leniniga sõitis KEKi õuele. Assar Sild juhtis kiiruga kokku pandud kraana samas suunas ja tõstis kuju õues autokastist maha. Kui ülemused paari tunni pärast tööle saabusid ja eest Lenini avastasid, käskisid nad selle kiiresti minema viia. Harri Henn võttis autojuhiks Villu Kaasiku ja sõidutas kuju otsejoones Raekoja platsile.
Sellisest žestist jahmunud linnavõim võttis kiirkorras vastu määruse. Selles on Lenini mahavõtmine nimetatud õigusvastaseks aktiks ja antud käsk panna endisele kohale tagasi seniks, kuni linnavolikogu langetab otsuse kuju edasise paiknemise kohta. Samal päeval otsustas volikogu erakorralisel istungil siiski, et kuju senisele kohale ei sobi.
Skulptorite Ferdi Sannamehe, Garibaldi Pommeri ja August Vommi kujundatud Lenini skulptuur – mälestusmärk valmis koostöös arhitektide Mart Pordi ja Lorenz Haljakuga – sõidutati samal päeval Jaama tänavasse linna ettevõtte Haljastus laoplatsile ning aastaid hiljem Tähe ja Sepa tänava nurgale keskkonnajaama. Praeguseks on Tartu Lenin leidnud koha Tallinnas Eesti ajaloomuuseumi nõukogudeaegsete monumentide väliekspositsioonis.
/nginx/o/2020/08/22/13290880t1ha798.jpg)
Kahel päeval Edasi esiküljel
Ajaleht Edasi kajastas Lenini äraviimist esiküljel kahes järjestikuses numbris, mis ilmusid 24. ja 25. augustil 1990.
«Kogu protseduur Riia mäel kestis vaid kümme minutit,» kirjutas Tiit Pruuli 24. augustil. «10-tonnise kraana esimeste tõmmete peale tõusis 4-tonnine Lenin kergesti õhku. Tross oli ümber kaela pandud, kaheldi, kas pea peab ikka vastu. Pidas. Munitsipaalpolitsei auto jõudis kohale siis, kui viimased mehed platsilt lahkusid.»
Sealsamas kirjutas Edasi ajakirjanik Hannes Astok sündmustest 23. augustil raekoja ees ja sees. Ta kirjeldas, kuidas täpselt kell 9 saabus raeplatsile Tartu KEKi autokraana ja selle järel porteauto, laadungiks EPA eest kadunud ausammas. «Pikalt jorutamata pani kraana käpad maha, Uljanov-Lenin sai trossi ümber kaela ning juba ta raeplatsi purskkaevu kõrval seisiski, kaelas rippumas venekeelne silt, mis võrdsustas sotsialismi ja fašismi. Samaaegselt saabusid ka miilitsaautod,» lisas Astok.
25. augusti Edasi esiküljele jõudis suur foto Lenini ausamba tühjast graniitalusest. Selle kõrvalt saab lugeda Asta Niinemetsa ülevaadet linnavolikogu erakorralisest istungist. Pealkirjaks on «Lenin ei tule EPA ette tagasi». RAIMU HANSON