Liivi muuseumi kirjandusauhinna sai teleprodutsent Susan Luitsalu

Festival Eesti Kirjanik. Susan Luitsalu ja Mihkel Kunnus. Foto: Kris Moor

Alatskivil leidis nädalavahetusel aset juba kümnendat korda peetud Liivi muuseumi kirjandusfestival «Eesti kirjanik», mis sel aastal kandis alapealkirja «Hea elu». Festival oli tänavugi inspireeritud sellest, mis Eesti ühiskonnas toimub, millised meeleolud valitsevad ja kuidas see kirjanduses vastu peegeldub. Muuseumi aasta kirjaniku auhinna sai teleprodutsent Susan Luitsalu.

Ürituse korraldaja, Liivi muuseumi juhataja Mari Niitra tõi välja, et kirjandus reageerib ühiskondlikele hoovustele huvitavalt. «Eestlased loodavad, et elu läheb paremaks, jõuame Lääne-Euroopale järgi ja veel ettegi, kuid praegune aeg on just selline, mil esineb hoope ja ootamatusi. Tulevik on tegelikult ärev ja me ei tea, mis edasi saab,» arutles Niitra. Ta lisas, et inimeste unistused on sageli pelgalt materiaalsed. «Arvatakse, et kui me saavutame teatava heaolu taseme, on kõik hästi. Tegelikult on see illusioon,» leidis ta.

Teleprodutsendina tuntud Susan Luitsalu romaan «Ka naabrid nutavad», milles autor kohtleb Niitra sõnul keskmise eestlase hea elu unelmat halastamatu läbinägelikkusega, võeti festivalil just seda illusiooni silmas pidades luubi alla. «Raamatus kritiseeritakse tõusiklikkust. Luitsalu näitab idüllilise klantspildi õõnsust, seda, mis asub ilusa fassaadi taga,» rääkis Niitra. Oma romaani eest saigi Luitsalu Liivi muuseumi aasta kirjaniku tiitli.

Lisaks heaolu käsitlemisele analüüsiti festivalil ka soo teemat Eia Uusi raamatust «Tüdrukune» tõukudes. Lahati naise ja mehe erinevusi. «Tahame rääkida sellest, kuidas naised saavad aru ja mida nad elult tahavad ning kuidas seda teevad mehed. Need soovid on omavahel sageli konfliktis,» rääkis Niitra enne vastavat arutelu. Vestlust juhtisid Susan Luitsalu, Andrei Hvostov ja Mihkel Kunnus. Teemaks võeti muu hulgas naistevastane vägivald, mis on Niitra sõnul aktuaalne ja mille laia levikut siiani ei teadvustata.

Vahur Afanasjev tutvustas üritusel oma novembri alguses ilmuvat uut romaani «Õitsengu äärel», kus globaalset heaolu ohustab fataalne katastroof. «See kõneleb inimestest, kes hoiavad ühiskonda liikumises ja kes on progressi mootoriks. Nad on ettevõtjad. Ka poliitikud on romaanis esindatud, aga pigem on nad seal passiivsed tegelased,» rääkis Afanasjev.

Oma luulet luges ka tänavune Liivi luuleauhinna laureaat Triin Paja, viimast novellikogu «Koidula käsi» tutvustas Kärt Hellerma. Ühtlasi kirjutas Triin Paja tänavuse Liivi luuleauhinna laureaadina võiduluuletuse Juhan Liivi kambris laureaatide albumisse, mida koroonaviiruse tõttu polnud võimalik aprillis teha. Autoritega vestlesid Liivi muuseumi juhataja Mari Niitra ja Mihkel Kunnus. Festivali teisel päeval, pühapäeval leidis aset Piret Pääri jutuvestmise õpituba. Sellele lisas temaatiliste muusikaliste etteastetega värvi Traditsiooniline Tartu Kevadbänd.

Niitra leidis, et tänapäeval elatakse rahutul ajal, mil unistus elujärje paranemisest saadab igaüht, teisalt puudub homse asjus igasugune kindlus. Mis on ülepea see hea elu, mida Eesti inimene taga ajab? Kas lõputu majanduskasv on ummiktee ja mida võiks tuua tulevik? Millised on erinevast soost ja vanusest inimeste unelmad ja kuivõrd need omavahel põrkuvad? Need olid küsimused, millele püüti üritusel vastust leida.