Ürituse korraldaja, Liivi muuseumi juhataja Mari Niitra tõi välja, et kirjandus reageerib ühiskondlikele hoovustele huvitavalt. «Eestlased loodavad, et elu läheb paremaks, jõuame Lääne-Euroopale järgi ja veel ettegi, kuid praegune aeg on just selline, mil esineb hoope ja ootamatusi. Tulevik on tegelikult ärev ja me ei tea, mis edasi saab,» arutles Niitra. Ta lisas, et inimeste unistused on sageli pelgalt materiaalsed. «Arvatakse, et kui me saavutame teatava heaolu taseme, on kõik hästi. Tegelikult on see illusioon,» leidis ta.
Teleprodutsendina tuntud Susan Luitsalu romaan «Ka naabrid nutavad», milles autor kohtleb Niitra sõnul keskmise eestlase hea elu unelmat halastamatu läbinägelikkusega, võeti festivalil just seda illusiooni silmas pidades luubi alla. «Raamatus kritiseeritakse tõusiklikkust. Luitsalu näitab idüllilise klantspildi õõnsust, seda, mis asub ilusa fassaadi taga,» rääkis Niitra. Oma romaani eest saigi Luitsalu Liivi muuseumi aasta kirjaniku tiitli.
Lisaks heaolu käsitlemisele analüüsiti festivalil ka soo teemat Eia Uusi raamatust «Tüdrukune» tõukudes. Lahati naise ja mehe erinevusi. «Tahame rääkida sellest, kuidas naised saavad aru ja mida nad elult tahavad ning kuidas seda teevad mehed. Need soovid on omavahel sageli konfliktis,» rääkis Niitra enne vastavat arutelu. Vestlust juhtisid Susan Luitsalu, Andrei Hvostov ja Mihkel Kunnus. Teemaks võeti muu hulgas naistevastane vägivald, mis on Niitra sõnul aktuaalne ja mille laia levikut siiani ei teadvustata.