/nginx/o/2020/08/20/13287422t1hb408.jpg)
Tartu linn on kohalike omavalitsuste (sund)liitmise kava tõttu Tähtvere valla varal laienenud. Pole välistatud, et liitumisprotsess jätkub. Samuti on Tartu ise aja jooksul ehitamise tulemusena muutunud. Sellest tulenevalt tuleks üle vaadata ka Tartu jaotamine linnaosadeks ja linnaosade piirid. Vajaduse korral teha kasvõi mitmekihiline jaotus.
Praegune heakorraeeskiri näeb ette, et üle poole hektari suurusi haljasalasid-platse linnas niitma ei pea. Seejuures ei ole arvestatud asjaoluga, et ohtlikum on jätta niitmata just suuremad platsid, aga mitte väiksemad. Kasvõi kevadise kulu põlemise ohu tõttu. Suuremal platsil saab tulekahju suurema jõu. Endisel vallaalal oleks aga haljasalade linnanormidele vastava niitmise nõude kehtestamine nonsenss.
Seetõttu tuleks Tartu jagada (kasvõi täiendavalt) heakorranõuetest lähtuvateks tsoonideks-linnaosadeks. Kesklinnas ja magistraaltänavate ääres kehtiksid senised alla poole hektari suurustele kinnistutele mõeldud heakorranõuded, ilma suurema platsi niitmissoodustuseta, maal, mis nüüd ka linna nime kannab, leebemad normid. Tihedama liiklusega ja suurema jalakäijate hulgaga piirkondades on tule tekkimise oht suurem ja hoonestuse läheduse tõttu põlengud ka ohtlikumad.
Üldplaneeringus tuleks ette näha Jänese kallasraja de facto suletud lõikude sundvõõrandamine Tartu linna kasuks.
Jänese kallasrajast. Seadus näeb ette, et kallasrada ei tohi sulgeda, aga sellest on võimalik küllalt lihtsa jokkskeemiga mööda hiilida. Nimelt ei ole maaomanikul mitte mingit kohustust kallasrada läbitavana hoida. Tal on õigus keelata teistel, kaasa arvatud kohalikul omavalitsusel, omal maal tegutsemine, sealhulgas ka kallasraja korrastamine ja läbitavaks muutmine.
Just nimelt selline seaduse puudujääk ongi võimaldanud mõnedel maaomanikel Jänese matkarada sisuliselt kinni panna.
Üldplaneeringus tuleks ette näha Jänese kallasraja de facto suletud lõikude sundvõõrandamine Tartu linna kasuks. Rahva (üldsuse) huvi on olemas, selle seadusepügala taha asi kinni jääda ei tohiks. Samuti tuleks üle vaadata ülejäänud, linlastele oluliste kallasradade läbitavus ning vajaduse korral võtta samamoodi plaani nende sundvõõrandamine.
Mööda pääsemiseks kallasradadel olevatest veetõketest, nagu näiteks Jänese matkarajal olevad sadamakohad või juurdepääsukanal Anne kanali tagumisse ossa planeeritavale paadisadamale, tuleks eelistada jalakäijate sildu. Paadid on küllaltki madalad ja pääsevad kõrgema sillakese alt probleemideta läbi. Kõrgemad paadid võivad ju kasutada Emajõe-äärseid sadamakohti. Lisaks vähendavad sillakesed jalg- ja tõukeratturite huvi matkaradadel liikumise vastu.