Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto

Professor Starkopf taasiseseisvumispäeva miitingul: inimeste usk haridusse ja tarkusesse hoiab riiklust

Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise 29. aastapäeva miitingul Kalevipoja ausamba juurde olid täna publikule toolid asetatud väikeste vahedega ja paarikaupa. Kui tulijal endal kaaslast või pereliiget ühes polnud, kellega külg külje vastas istuda, sai ta kõrvaltoolile asetada näiteks lillekimbu.

Puude all olid käte desinfitseerimise vahendiga lauad, mis nägid eemalt välja, nagu ootaks inimesi pokaalijook. Rahva seas oli üksik maskikandja, mask küll lõua alla seatud. Kõik muu näis nii nagu enamasti.

Kohal olid Tartu puhkpilliorkestri liikmed oma punaste kuubedega ja Margus Kasemaa dirigendikepiga, ka teised esinejad. Seekord Tartu Maarja kirikukoor Lilyan Kaivi juhatusel.

Dirigent Lilyan Kaiv. FOTO: Kristjan Teedema/Tartu Postimees

Tartu ülikooli kliinikumi anestesioloogia ja intensiivravi kliiniku juhataja, meditsiinidoktor professor Joel Starkopf ei olnud kunagi varem pidanud niisugusel miitingul kõnelema. Tänavu talle see ettepanek tehti ning sellest ei saanud ta keelduda.

Oma riik kui maailmaime

Iseseisev riik napilt üle ühe miljoni küündiva rahvakillu kohta on tema arvates maailmaime, ütles ta alustuseks, ning leidis, et üks põhjusi, kuidas seda seletada, on inimeste usk haridusse ja tarkusesse.

«Kaugeleulatuv pilk, mis tõstab esiplaanile eesti keele ja kultuuri säilimise, on see vundament, tänu millele Eesti riik tekkis ja püsib,» rääkis ta. «Rahulik meel, eestlaslik jonn ja järjekindlus oma väärtuste hoidmisel võimaldas meil üle elada 50-aastase okupatsiooni ning jõuda nende ajalooliste sündmusteni, mille 29. aastapäeva me täna tähistame.»

Professor Joel Starkopf kõnelemas. FOTO: Kristjan Teedema/Tartu Postimees

Tartlasena tõstis Joel Starkopf esile rahvusülikooli ehk Tartu ülikooli rolli rahva harimisel, teaduse edendamisel ja seeläbi riikluse säilitamisel.

Edasi kõneles ta juba koroonaviirushaigusest, kuna on ise juhtinud varakevadest saadik Tartu ülikooli kliinikumis töötanud kriisikomisjoni, mis jälgis puhangut kogu Lõuna-Eestis.

«Kevadine koroonakriis näitas ilmekalt, milline tähtsus on ülikoolil rahva ja riigi jaoks,» ütles Starkopf. «Seni teadmata ja tundmata haigustekitajast tingitud haiguspuhang tõi ühiskonna jaoks sadu põletavaid küsimusi, millele vastuseid oli vaja kohe ja kiiresti. Tartu ülikooli õppejõud ja teadlased asusid lahenduste otsimisele ilma igasuguse formaalse palve või selgelt sõnastatud tööülesandeta. Professorid Irja Lutsar, Andres Merits, Krista Fischer, Peep Talving, Ruth Kalda ja paljud teised rakendasid kogu oma kompetentsi koroonaviiruse tõrje tagamiseks. Ekspertidest moodustatud teadusnõukoja soovitustest said valitsuse jaoks kaalukad argumendid erinevate otsuste tegemiseks viiruse leviku tõkestamisel.»

Head faktid professori kõnest

Koroonaviirusega nakatunute arv on maailmas jõudnud 22 miljonini. Inimeste arvuks maal hinnatakse praegu 7,8 miljardit, mis tähendab, et nakatunuid on 0,3 protsenti maailma elanikkonnast.

Eestis on nakatumine väiksem kui maailma riikides keskmiselt. Üheksakümne neljas maailma riigis on nakatumine ühe miljoni elaniku kohta suurem kui Eestis.

Koroonaviirus on ohtlik. Covid-19 põhjustatud surmade arv on maailmas jõudnud ligi 800 000ni. Maailma riikide keskmine on 100 koroonasurma juhtu ühe miljoni elaniku kohta. Eestis on see arv keskmisest palju väiksem, 47. See on samas suurusjärgus nagu Soomes, kuid peaaegu 10 korda väiksem kui Rootsis. Samas on meie suremus poole suurem kui Lätis ja Leedus.

Professor Starkopf osutas veel tõsiasjale, et mitmel pool maailmas sai võitluses koroonaviirusega saatuslikuks tervishoiu puudulik võimekus ja valmisolek. Eesti olukorda võib selles võrdluses pidada heaks või koguni väga heaks. Eriolukorraaegne tervishoiu ümberkorraldamine, paindlik ja kiire reageerimine tagas selle, et kõik abivajajad said asjakohast ja õigeaegset ravi. 

Miiitingule kogunenud publiku väärikaim osa võis turvaliselt istuda. FOTO: Kristjan Teedema/Tartu Postimees

Tartus on ravi saanud 50 Covid-19 haiget, sealhulgas 19 patsienti on vajanud intensiivravi. Surmaga lõppes Tartu ülikooli kliinikumis vaid kaks haigusjuhtu.

Pandeemia ei näita vaibumist

Joel Starkopf meenutas, et hiljaaegu raporteerisid uudistekanalid uuest rekordist – üle 200 000 uue nakatanu ühe päeva jooksul kogu maailmas. Tartlased tajuvad ilmselt küllaltki hästi nakatumise uut tõusulainet Eestis.

Kui kogu Eesti kohta oli uute juhtude arv viimase kahe nädala  jooksul alla kaheksa juhu 100 000 elaniku kohta, siis Tartus oli selleks arvuks üle 30 juhu 100 000 elaniku kohta. Valitsuse kehtestatud piirmäär, millal hakatakse kaaluma piirangute taaskehtestamist, on 25 uut juhtu 100 000 elaniku kohta kahe nädala jooksul üle kogu riigi. Seega on Tartu puhangu levik olnud küllaltki murettekitav. Õnneks lubavad viimased andmed tõdeda, et nakatumine Tartu piirkonnas taas langeb.

«Usun, et meie iseseisva riigi põhiväärtused on võtmeteguriks ka koroonapandeemia ületamisel,» rääkis Starkopf. «Demokraatlik, vaba riigikorraldus on taganud arvamuste vabaduse ja kollektiivse otsustamise parimate teadmiste kohaselt. Meil on võimalus ja vabadus teha poliitiliselt kallutamata, teadmistel ja ekspertarvamustel põhinevaid otsuseid, mis teenivaid vaid üht eesmärki – Eesti rahva heaolu.»

Lõpuks märkis Joel Starkopf, et oma elukutse tõttu ei saa ta nimetamata jätta solidaarse tervisekindlustuse rolli ühiskonnas.

«Leian, et see on väga hea mudel. See võimaldas muu hulgas koroonakriisis leida lahendused nii, et kõik abivajajad said ravitud. Me loeme ja kuuleme, kuidas paljudes riikides on elanikud võimetud tasuma raviarveid pärast viirusnakkuse põdemist. On kiiduväärne, et sellised mured on Eesti elanikele tundmata.»

Eesti hümni ja lõpulaulu «Jää vabaks, Eesti meri ...» ajal seisid inimesed püsti. FOTO: Kristjan Teedema/Tartu Postimees

Miitingul kõnelesid veel linnapea Urmas Klaas, Miina Härma gümnaasiumi abiturient, Eesti Vabariigi presidendi 2020. aasta kõnevõistlusel äramärgitud kõne autor Oliver Mõttus ning Eesti Naisüliõpilaste Seltsi noorliige Kaisa Kärmik.

Kõnede vahepeal asetati pärgi ja kuuldi ilusat kava pidulikku tunnet toetavatest koorilauludest, mille sõnad enamikel inimestel peas on. Ja päris lõpuks laulsid kõik, koori ja orkestri toetusel «Jää vabaks, Eesti meri ...»

Laulab Tartu Maarja kirikukoor. FOTO: Kristjan Teedema/Tartu Postimees
Tagasi üles
Back