Esimene näitus napilt enne kuutkümmend kuut
19. august 2020, 00:01
Inseneriharidusega Hillar Ehaste oli kuuskümmend kaks aastat vana, kui otsustas maalima hakata. Tõele au andes oli ta seda elus korra proovinud, aga nüüd tahtis, et keegi suunaks ja ta paremad küljed esile tooks. Hillar Ehaste registreeris end Tartu rahvaülikooli maalikursusele, mille juhendaja oli kunstnik Robert Suvi. See kõik sündis kolm aastat tagasi.
Tänavu augustis saab Hillar Ehaste 66.
Eile avas ta oma esimese isikunäituse Spargli kohviku galeriis, kuhu kogunes hulk rahvast, et talle õnne soovida.
«Ma tookord vaatasin, et täitsa kobe poiss,» meenutas Robert Suvi toda kolme aasta tagust õpilast. «Hillar segas värve pagana hästi, see oli tal tunnetuslikult kohe õige!»
Oma suhtumine
Nüüd maalib Hillar Ehaste täie rinnaga, iga pintslitõmmet nautides. Valmivad maastikud, linnavaated, portreed, abstraktsed kompositsioonid … Igas pildis on tema suhtumine.
«Ma ei maali loodust nagu fotot, ma maalin muljet,» selgitab ta ühe pildi ees, mis maalitud Otepää lähedal, ees põlluserv, tagapool järv saarekestega.
«Tema puhul ei saa aru, et tal klassikaline kunstiharidus puudub,» märgib Robert Suvi kõrvalt. «See pilt võib sulle meeldida või mitte, aga sellest ei paista mingit naivismi. Ehaste on puhas impressionist. Või siis postimpressionist, kuna ta ei löö lõuendile lihtsalt täppe, vaid hõõrub need ka laiali. Ta koloriit on niivõrd meeldiv, ei ole kuskil mingit toorust. Üks toon istub teise kõrval.»
Robert Suvi tahab rõhutada, et maalija oskusi väljendabki eelkõige värvide kooskõla, ja et sellist annet jagavat jumal inimestele harva.
«See pilt võib sulle meeldida või mitte, aga neist üheski ei paista mingit naivismi. Ehaste on puhas impressionist,» ütleb Hillar Ehaste tööde kohta kunstnik Robert Suvi.
«Segamisel alla nelja tooni ära üldse võtagi – mida porisem, seda parem, seda maalilisem,» selgitab ta edasi, seistes järgmise, linnavaatega pildi ette, kus tänavale langeb pikk tume vari. «Sa ei maali seda ainult mustaga. Vaata, siin on sees viis tooni: sinine, lilla, must, valge … Valge murrab varju pehmemaks, läbipaistvamaks.»
«Robert ikka kärab vahepeal, et sa ei seganud hästi... Aga lõpuks ütleb, et näe, hakkama said,» tõstab Hillar Ehaste esile hoopis oma õpetaja panust.
Insenerikarjäär
Hillar Ehaste kuulub ka Robert Suvi stuudiosse, kus käivad koos täiskasvanud inimesed, kel igaühel on karjäär mõnel teisel erialal. Neid inimesi ühendavad ühised maalimiskorrad stuudios, aga ka suvised kunstilaagrid kas Austrias või Prantsusmaal või näiteks Kihnus, kust nad eelmisel nädalal naasid.
Hillar Ehaste on erialalt mäeinsener, keda saatus viis kõigepealt ehitustele. Seejärel suurte asutuste peainseneri või tehnilise teenistuse juhataja kohale.
Nooremast peast tegi ta moto- ja allveesporti, jooksis maratone ja sõitis rattaga pikki distantse. Viimaseil aastail on pojad palunud tal ekstreemsused kõrvale heita, mistõttu nüüd on Hillar Ehastele jäänud vaid golf ja maalimine.
«Õnneks annab naine mulle selle vabaduse, muidugi siis, kui kodus kraanid ei tilgu ja pumbad töötavad,» lisab Ehaste heatujuliselt.