Vanglaametnikele astuvad üldjuhul vastu samad vangid

Tartu vangla. Foto: Kristjan Teedema / Postimees

Juuli lõpus tuli Tartu vangla valvuritel sama päeva jooksul kasutada kahe vangi vastu jõudu. Üks neist ei allunud ametniku korraldusele, teine lõi ametnikku. 

Kummalgi juhul ei saanud ametnikud viga. Justiitsministeeriumi avalike suhete nõunik Teele Sihtmäe ütles, et vangidepoolset ametnike ründamist esineb siiski harva. Samuti ei ole Sihtmäe sõnul vanglatöös igapäevane, et ametnikel tuleb vangide vastu jõudu kasutada. «Esmalt püütakse olukord lahendada vestluse käigus ja kui sellest tõesti ei piisa, on ametnikul õigus kasutada vahetut sundi,» ütles Sihtmäe. Kui ametnik satub rünnakuohtu, on talle teada protseduurid, kuidas kiiresti abi saada. Sihtmäe sõnul arvestavad ametnikud alati võimalusega, et vanglas on kriisioht.

Ametnikele hakkavad Sihtmäe teada üldjuhul vastu tetaud kindlad vangidega. «Enamasti on nende puhul tegemist vägivaldse kuriteo toime pannud vangidega, kuid kindlasti pole see reegel,» ütles ta ja lisas, et eraldi sellekohast statistikat justiitsministeerium ei kogu. 

Sihtmäe sõnul on justiitsministeeriumi jaoks oluline reageerida igasugusele õigusrikkumisele, et aidata vangidel paremini aru saada, kuidas ühiskond niisugust käitumist ei talu. «Kui vangla rikkumistele piisavalt tõsiselt ei reageeriks, siis võiksid vangid vanglast välja tulla uskumusega, nagu olekski selline käitumine tavaline,» lisas ta. 

Vangide rünnet menetletakse kriminaalkorras ning rünne on karistatav karistusseadustiku § 274 alusel ehk kui vägivald võimuesindaja vastu, mida karistatakse kuni viieaastase vangistusega.  Allumatuse puhul on tegemist raske distsipliinirikkumisega, mida menetletakse distsiplinaarkorras. Võimalikud karistused sel puhul on noomitus, ühe lühi- või pikaajalise kokkusaamise keelamine, töölt eemaldamine kuni üheks kuuks või kartserisse paigutamine kuni 45 ööpäevaks.