Galerii ⟩ Ihaste metsa juurde kogunesid meeleavaldajad

Keskkonnaaktivistid korraldasid pühapäeval üle Eesti kahekümne seitsmes paigas metsameeleavalduse. Tartu meeleavaldus leidis aset kell 14 Ihastes, kuhu kogunes ligikaudu 70 inimest ja mille fookus oli Ihaste metsa säilitamisel.

Tüliõunaks on Tartu linnavolikogu juuni keskel kehtestatud detailplaneering, mis lubab Männimetsa tee ja Hipodroomi tänava vahelise metsa serva ehitada 28 elamut. See on aga vastumeelt hulgale Ihaste elanikele.

Erakonna Eestimaa Rohelised juhatuse Johanna Maria Tõugu põhjendas enda kohaletulekut meeleavaldusel sellega, et nii tema kui ka roheliste jaoks on oluline, et väärtuslik metsatukk ei läheks kaotsi ja tuletada meelde, et metsamajandamine on praegu tasakaalust väljas. 

Uued eramud

Tartu linnavolikogu liige Andrus Punt ütles, et tema tuli kuulama, mida Ihaste elanikud metsa kohta räägivad. Küsimuse peale, kas Punt hääletas volikogus Ihaste metsa detailplaneeringu poolt, vastas ta, et tema hääletas Tartu linna arenemise poolt. «Tartu võttis 60 protsenti maad avalikuks kasutamiseks ja 40 protsendi peale tulevad eramud, mis võimaldab inimestel siia ilusasse Ihastesse kolida,» ütles Punt. «Tartus on üle saja tuhande inimese, me peame siia kõik ära mahtuma ning kõigil peab siin hea olema,» lisas ta.

Lapsepõlvest saadik Ihastega seotud olnud Jelena Terep ei leia, et osa metsa asemel uute majade ehitamine tema elukeskkonda paremaks teeks. «Tahame, et meie mets alles jääks,» ütles Terep, kelle arvates võiks maju Ihastesse ehitada küll, mitte aga unikaalse kooslusega metsa.

Meeleavaldusel viibinud maaülikooli keskkonnaeetika lektor Mihkel Kunnus leidis, et inimkonnal pole muud teed kui enese taasintegreerimine suletud aineringetesse ning et siin saaks metsamajandus olla üks keskseid lahendusi. «Metsandus võib olla üks kõige rohelisemaid majandusharusid, aga meil on praegu üks kõige keskkonnakahjulikumaid. Meil nopitakse iga võimaliku vea puhul linnuke: raiutakse vales mahus, valel viisil ja valel ajal,» märkis Kunnus.

MTÜ Ihaste Elanike Liidu juhatuse liige Lenne Rähn-Kuusik rõhutas kõnes, et mets on liigirikas ja terviklik ökosüsteem, mitte puupõld. «Metsa hea käekäiguga on oluliselt seotud meie enda heaolu,» ütles Rähn-Kuusik. «Metsal on majanduslik, ökoloogiline, sotsiaalne ja kultuuriline väärtus ning nende hüvede vahel peab valitsema tasakaal. Praegu see tasakaal puudub,» ütles ta. Rähn-Kuusik lisas, et ühiskond tajub järjest teravamalt, et metsas nähakse peamiselt vaid kiire tulu allikat ning see peab muutuma. Tema sõnul on Ihaste metsas enam kui veerand ala kattev kõrgema kaitsekategooria taimede elupaik, samuti elutseb metsas rohkelt kimalasi ning üliharuldasi kaevurherilasi, mida leidub terves Eestis vaid Ihaste metsas. «Eesti looduskaitselised väärtused on riikliku, omandivormist sõltumatu tähtsusega ja selles metsas asub Natura2000 võrgustikku kuuluv Ropka-Ihaste linnuala,» rõhutas Rähn-Kuusik.

Kõik kohalikud pole vastu

Ihaste seltsi ja Ihaste elanike MTÜ seisukohad metsatüli puhul täiel määral ei kattu. Ihaste seltsi liige Kalle Pilt selgitas Tartu Postimehele, et Ihaste selts on alati seisnud Ihaste metsa säilimise ja puhtuse eest ja käinud igal heakorrapäevadel metsaaluseid koristamas, samuti on seltsi osalusel Ihaste metsa ehitatud mitmed jooksurajad ning renoveeritud spordirajatisi. «Ka Männimetsa-Hipodroomi metsa asjus oleme seisukohal, et üld- ja detailplaneeringutega peaks alles jääma vähemalt 60 protsenti sealset metsa, eriti männimetsa, mis jääb Hipodroomi tänava äärsesse külge,» ütles Pilt. «Meil on hea meel, et see osa metsast saab linna omaks ning me saame seal ka tulevikus korraldada Ihaste metsa jooksu. Mis aga puudutab Männimetsa-poolset osa, kus enamasti on tihe lepavõsa, siis me austame eraomandit ning Ihaste seltsil pole midagi detailplaneeringu vastu, mille põhjal Ihaste inimesed soovivad sinna rajada oma koduks ühepereelamud, mis sobivad hästi Ihaste elukeskkonda,» lisas ta.

Metsameeleavaldust korraldasid teiste seas organisatsioonid Päästame Eesti Metsad, Eesti Metsa Abiks, Bioneer.ee, Eestimaa looduse fond, Eesti ökokogukondade ühendus, Eesti loodusekaitse selts, Eesti roheline liikumine, metsloomaühing, Niilusoo MTÜ, Eesti loomakaitse selts, Roheline Läänemaa, Ihaste elanike liit, Roheline Pärnumaa, Rebala kultuuriruum, Kose valla loodusselts, Raplamaa Loodushoiu MTÜ, Eesti püsimetsaühistu, MTÜ Tänu Loodusele, Forestly, Extinction Rebellion, Kliimanoored, Eesti ornitoloogiaühing, erakond Eestimaa Rohelised ja Elurikkuse erakond.