Tartul jäi romantilise ilmega hoovimaja pärija leidmata

Tartu linn kuulutab peremehetuks hoovimaja Kooli 17 mõttelise poole, mis kuulub helilooja Mart Saare abikaasale Elise Saarele, kes linna kogutud andmete järgi suri Ameerikas 1956. aastal. Foto: Sille Annuk

Romantilise ilmega, kuid lagunenud hoovimaja Kooli 17 mõttelise poole pärijate leidmine on ametnikele aastaid tööd andnud. Tulemust aga pole ja nüüd valmistub linnavõim majaosa peremehetuks kuulutama.

Pruunika laudisega madal maja, mille seintele nõjatuvad tüsedad metsviinapuud, on Kooli ja Näituse tänava ristmiku majade tagahoovis. Maja on pisike, maakivist vundamendile toetuv köök ja tuba ning maadligi vajunud eeskoda annavad kokku 25 ruutmeetrit. Aed aga on suur ja hästi hooldatud.

Suvel saab täis 14 aastat, kui Avo Indermitte ja tema abikaasa Helgi otsustasid müüki pandud maja endale suvemajaks ära osta, siis aga selgus, et osta saab vaid poole.

Teise poole omanik on ammu surnud, tema lapsedki surnud ja nende laste kohta teavet pole. Nii seisab notari kinnitatud lepingus.

Suurärimehe tütar

Sestpeale on teise majapoole küsimus Indermittede ees olnud ületamatu takistus – ei saa krunti kinnistada, ei ole ka õigust suuremat remonti ette võtta.

«Suvel Avo käis veel asju õiendamas,» ütles Helgi Indermitte. Aga Avo Indermitte ei jõudnudki ära oodata, millal asjad õiendatud saavad.

Kultuuriloolise mõõtme annab küsimusele see, et poole maja omanik on helilooja Mart Saare esimene abikaasa Elise (Elisa) Saar.

Tema ja Mart Saar omandasid maja 1916. aastal. Teise poole ostsid Indermitted Saare teise naise perelt.

Ise tänavaäärses Kooli 13 majas elav Helgi Indermitte jutustas: «See oli suure ärimehe Paalmanni maja. Temal oli kolm tütart, neist üks abiellus Saarega. Mart Saar lõi siin hulga laule, aga maja põles 1921. aastal maha. Alles jäi see väike maja, mis olevat olnud pesuköök. Elise ega Mart selles küll elanud pole.»

Kooli 13 kõrval on aga Mart Saarele pandud mälestuskivi.

Pärijad pole leitud

Tartu linnavalitsuse maakorraldusteenistuse juhataja Riina Jaani ütles, et linnavalitsus on Kooli 17 poole maja asjus koostööd teinud nii maavalitsuse kui välisministeeriumiga, ent pärijaid ei ole leitud ja keegi pole ka ise ühendust võtnud.

Linna kogutud andmete järgi siirdus Elise Saar Ameerikasse 1928. aastal ja ta suri 1956. aastal.

Et Kooli 17 küsimus aastaid kestnud punnseisust välja saaks, ongi linn algatanud Elise Saarele kuuluva majaosa peremehetuks tunnistamise. Seaduse järgi on omavalitsusel õigus ja kohustus hõivata peremehetu kinnistamata ehitis.

Seejuures tuleb hinnata peremehetuse kohta esitatud vastuväiteid. Linn on vastava teate avaldanud nii ajalehes kui ametlikes teadaannetes, kuid vastuväiteid ei ole seni esitatud.

Lõppsõna peremehetuks kuulutamisel on öelda linnavolikogul.

Tartu linnavarade osakonna juhataja Kunnar Jürgenson kommenteeris, et nõukogude võim oli vara natsionaliseerimisel ebajärjekindel ja on palju juhtumeid, kus omanikele jäeti majast alles näiteks korter. Seega ei olnud iseseisvuse taastamise järel vaja läbi teha vara tagastamise protseduuri.

Nii ei ole imelik, et kõnealune majaosa kuulub Elise Saarele, kes ise ammu lahkunud.