Tartu tähistab maestro Juhan Simmi 135. sünniaastapäeva mälestustseremooniaga

Tartu Postimees
Copy
Kolmapäeval, 12. augustil tähistab Tartu linn tartlasest helilooja ja koorijuhi Juhan Simmi 135. sünniaastapäeva mälestustseremooniaga Tartu Raadi kalmistul. Pildil Juhan Simmi hausammas ja hauakivid.
Kolmapäeval, 12. augustil tähistab Tartu linn tartlasest helilooja ja koorijuhi Juhan Simmi 135. sünniaastapäeva mälestustseremooniaga Tartu Raadi kalmistul. Pildil Juhan Simmi hausammas ja hauakivid. Foto: Tartu linnavalitsus

Kolmapäeval, 12. augustil tähistab Tartu linn tartlasest helilooja ja koorijuhi Juhan Simmi 135. sünniaastapäeva mälestustseremooniaga Tartu Raadi kalmistul. 

Tartu linna eestvõtmisel puhastas OÜ Mandragora Tartu Raadi Vana-Jaani kalmistul asuva Juhan Simmi hauasamba ja hauakivid, mille autor on skulptor Endel Taniloo. Sellega on kõik olulisemad Tartu ja Eesti laulupeoliikumisega seotud isikute hauaplatsid Tartus korrastatud. 

«Korrastasime läinud aasta juubelilaulupeoks pea tosin laulupeoliikumisega seotud isiku hauaplatsi, kuid Juhan Simmi hauaplats jäi ootama tänavust aastat. Juhan Simm oli Tartu akadeemilise meeskoori asutanud dirigent. Tema roll Tartu muusikaelu, meeskoorilaulu, laulupeoliikumise ja Tartu vaimu hoidmisel oli väga suur. Mul on rõõm, et saime nüüd ka Simmi hauamonumendile väärikama ilme anda,» ütles Tartu linnavalitsuse nõunik Indrek Mustimets. 

Kolmapäeval kell 17 peetavale mälestustseremooniale on oodatud kõik Juhan Simmi kooridega seotud koorilauljad ja tema pärandi austajad. Mälestustseremooniast võtavad osa Tartu akadeemilise meeskoori esindus, dirigendid ja Tartu muusikategelased. 

Juhan Simm sündis 12. augustil 1885 Kivilõppe külas Vana-Suislepa vallas ja suri 20. detsembril 1959 Tartus. Ta oli Eesti heliloojate liidu liige alates 1945. ja Eesti näitlejate liidu auliige 1935. aastast. Juhan Simm õppis Tartu ülikooli füüsika-matemaatika teaduskonnas (1906–1910), Berliinis Sterni konservatooriumis dirigeerimist Alexander von Fielitzi ning kompositsiooni Wilhelm Klatte juhendamisel (1912–1914). Täiendas end seejärel 1924. aastal dirigeerimises Pariisi Grand Opéra juures.

1906–1910 mängis Simm Vanemuise orkestris tšellot, 1914–1916 oli Vanemuise muusikajuht ja 1916–1941 dirigent. Samuti töötas ta ka Tartu muusikakoolis muusikateoreetiliste ainete ja dirigeerimise õpetajana (1926–1927 ja 1944–1951). Simm asutas 1908. aastal Tartus meeskoori, mis kandis aastast 1912 Eesti üliõpilaste ühendatud meestekoori nime ja on aastast 1965 Tartu akadeemiline meeskoor. 1923. aastal asutas ta ka Tartu meestelaulu seltsi meeskoori (Juhan Simmi nimeline meeskoor) ning juhatas ka 1916–1925 Vanemuise muusikaosakonna segakoori.

Simm oli tihedalt seotud laulupidude korraldamisega – ta oli üldjuht üldlaulupidudel ja mitmetel maakonna- ja meestelaulupäevadel. Lisaks muusikutegevusele avaldas ka muusikakriitikat. Tema rahvuslik-romantilist laadi heliloomingus on põhiline koorimuusika, sh paljude kooride ja üldlaulupidude püsirepertuaari kuuluv «Oma saar» ja «Mulgimaale» ning väga populaarne laulumäng «Kosjasõit».

Juhan Simmile anti teenelise dirigendi (1936) ja Eesti NSV rahvakunstniku (1947) tiitel, Eesti Näitlejate Liidu teenete kuldrinnamärk (1936) ja Eesti Punase Rist III klassi teenetemärk (1938).

ALLIKAS: Eesti Muusika Infokeskus

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles