/nginx/o/2008/05/15/41022t1hf9f2.jpg)
Kuigi moodsate kaubanduskeskuste ja poekettide Eestisse tulles ennustati turgude kadu või vähemalt hääbumist, pole see nii läinud. Peale vana turuhoone ja avaturu on tartlaste kasutada veel turuhall ja Sadamaturg ning ostlejaid jätkub neisse kõigisse. Mis aga ei tähenda, et kõik on ideaalne ja paremini enam ei saa.
Eelmise aasta lõpus korraldas sihtasutus Tartu Turg küsitluse, saamaks teada turuliste hinnanguid ja ettepanekuid. Vastajaid oli üle poole tuhande ning üle 90 protsendi oli kas väga või üldiselt rahul nii turuhoone kui avaturuga. Nii head tulemust võiks kõige laiemalt põhjendada sellega, et inimestele on turgu ja turukaupa vaja ning nad on tänulikud võimaluse eest seda valida ja osta.
Nii näiteks pole üheski poes sedavõrd laia (sea)lihavalikut või nii palju valida suhteliselt soodsa hinnaga juustu ning muid piimasaadusi. Lisaks erinevate tootjate singid ja vorstid, mida kahtlejale maitsta pakutakse. Hapukapsas või hapukurk pole siin kilesse keevitatud, nii et alles kodus saad teada, kas see üldse süüa sünnib. Vabalt võid valida vaid ühe lopsaka tillivarre ja kaasa viia ilma tülika potita salatiroseti.
Aga mida siin ikka rohkem seletada – kes turul on käinud, teab isegi. Et käijaid on rohkesti iga aastaajal, näeb ka palja silmaga – turud pole kauplemisajal kunagi tühjad.
Kuid kauplemise aeg, eriti turuhoones, ongi üks sagedasemaid rahulolematuse põhjuseid. Turuhoone on nädala sees avatud kella poole kaheksast poole kuueni õhtul. Ühele müüjale liiga pikk tööpäev ja pole imestada, kui juba kella nelja ajal on suur osa lette tühjaks kraamitud. Mõistetav on ka töölt tulija meelepaha, sest tema teada peaks turg töötama poole kuueni.
Turul kauplevad kas väiketootjad ise, nende pereliikmed või ettevõtete palgatud müüjad ja turu juhtkond ei saa neid sundida kauem leti taga püsima. Midagi peaks aga siiski proovima teha ka hilisemate tulijate heaks ja aastaid kestnud nurina leevendamiseks. Võib-olla pole vaja nii vara alustada, võib-olla annab kauplejatega aru pidades teha nii, et kõik korraga ei lahkuks.
Küsitlusele vastanute ligi poolesaja ettepaneku hulgas on muudki tähelepanu väärivat, alates mugavamatest sisse- ja väljapääsudest (ratastooli ja lapsekäruga turuhoonesse ei pääse), sularahaautomaadist, külastajate tualetist ja paremast ventilatsioonist kuni selliste lihtsate asjadeni nagu mõne pingi või rohkemate prügikastide paigaldamine.
Avaturu juures tundub kõige enam muret tekitavat parkimine, sest müügihooajal on raske vaba kohta leida, ka vajaks remonti olemasolev plats. Vaevalt on Tartu Turg võimeline ise uusi parkimiskohti rajama, kuid turu nõukogu, kuhu kuulub kolm staažikat volikogu liiget, võiks kas või ajutist lahendust otsida küll.
Ja muidugi vajab pidevat hoolt nii turuhoone kui ka avaturu ümbrus – mõlemad asuvad ju kesklinnas, kus igasugune räpasus, pori ja augud peaks olema välistatud.
Sel nädalal hakkab turu nõukogu kogutud ettepanekuid järjestama – loodetavasti sünnib sellest ka mõni turulkäijatele meelepärane plaan.