Ülikooli senat alustas kohe sisuliste vaidlustega

Hetk ülikooli senati reedese istungi lõpuosast, kui senati liikmed valisid ülikoolile uusi professoreid. Foto: Sille Annuk

Tänavu jõustunud Tartu Ülikooli seaduse alusel reedel esimest korda kokku tulnud ülikooli 22-liikmeline senat alustas vaidlustega uue põhikirja üle, mis peab olema vastu võetud hiljemalt 1. märtsiks.

Muu hulgas sätestab ülikooli põhikiri tänavu 31. mail tulevate rektorivalimiste põhiküsimused: kes hakkavad kuuluma valijate hulka ning kellel on õigus esitada kandidaate.

Põhikirja arutelu jätkub ilmselt 3. veebruaril senati järgmisel istungil, pärast vastuvõtmist peab selle veel kinnitama ülikooli nõukogu.

Seaduse järgi vastutab senat ülikooli õppe- ning teadus- ja arendustegevuse eest ning peab tagama nende kõrge kvaliteedi. Täna esimesele istungile kogunev ülikooli 11-liikmeline nõukogu vastutab ülikooli pikaajalise arengu eest, otsustades muu hulgas laenu- ja kinnisvaraküsimused ning võttes vastu eelarve.

Kuidas vahetada infot

Senati liikme, seni Tartu Ülikooli nõukogusse kuulunud eetikakeskuse juhataja Margit Sutropi sõnul peljatakse praegu pisut, et vaidlusküsimustes võib tulevikus kujuneda senati ja nõukogu vahel patiseis: kummalgi on oma positsioon ja teineteisemõistmine tuleb visalt.

«Seetõttu oli ka üleval küsimus, kuidas vormistatakse edaspidi istungite protokollid ning kuidas üks otsustuskogu saab informeerida teist sellest, mis nende istungil toimus,» selgitas Sutrop. «Tihti on raske aru saada, mis on otsuste tagamaad, kui ei teata arutelul esitatud argumente. Siin võiks selguse anda just istungite üksikasjalikud protokollid.»

Sutrop märkis, et kuigi seadus püüab anda senatile ja nõukogule erinevad ülesanded, on akadeemilisi ja eelarveküsimusi võimatu teineteisest täielikult lahutada.

«Ma loodan  väga, et senat ja nõukogu hakkavad neis asjus teineteist kuulama,» lausus Sutrop. «Ülikooli uues nõukogus on terve mõistusega inimesed, kellel on strateegilise planeerimise võime. On lootus, et nõukogu saab teha teravamaid ja julgemaid otsuseid, kuna seal on liikmeid väljastpoolt ülikooli, kes pole niivõrd oma huvide kaitsel.»

Senati liikme, samuti eelmisse nõukogusse kuulunud TÜ psühholoogia osakonna juhataja Jüri Alliku arvates on vara öelda, kas tõik, et senatil on eelarveküsimuses nõukogust märksa nõrgem positsioon, kujuneb probleemiks või ei.

Veto kui äärmine samm

«Vaevalt saab nõukogu otsustada midagi põhimõttelist, mis oleks senatile vastuvõetamatu,» arutles Allik. «Seaduse järgi on senatil ülikooli eelarve vastuvõtmise suhtes küll vaid ühekordne vetoõigus, aga loodetavasti sellist äärmist võimalust kunagi kasutada ei tule.»

Alliku arvates oleks mõistlik kirjutada ülikooli põhikirja, et vähemalt kord aastas peavad senat ja nõukogu ühisistungi. Mõtet toetas ka senatisse kuuluv keemiainstituudi direktor Enn Lust.

«Senat ja nõukogu peaksid hakkama ajama ühist asja, aga ma ei näe peale rektori ühtki sidushooba,» nentis Lust. «Kui kahe otsustuskogu ühiskoosolekuid kusagil ei sätestata, võib nende kokkukutsumine olla probleem.»

Arvamus

Margit Sutrop
Senati liige, filosoofiaprofessor

Arutati ja vaieldi palju, kas ülikooli põhikiri peaks sätestama ka alalised komisjonid, milles senati tööd ette valmistatakse, või peaks selle panema kodukorda. Senati esimene istung näitas, et arutelu professorite valimise üle läheb varasemast pikemaks, kui enne pole akadeemiline komisjon seda tööd teinud.

Ehk oli see siiski päris asjakohane, sest võimaldas senati liikmeil arutleda kriteeriumide üle, mis on ülikooli professorite valimise juures olulised. Akadeemiliste töötajate valimise kord küll ütleb, millistele kriteeriumidele peab professor vastama, aga alati on küsimus rõhuasetuses: kas tähtsam on õppe- või teadustöö ja kuidas toimida, kui üht on olnud kandidaadil hästi palju ja teist hästi vähe.

Jüri Allik
Senati liige, psühholoogiaprofessor

Vanas nõukogus oli liikmeid rohkem, kui on uues senatis ja nõukogus kokku. See tähendab, et iga liikme isiklik vastutus on nüüd suurem. Sellega seostus tänane suur vaidlus, milline peaks olema senati kvoorum. Senatile esitatud ettepanek oli, et üle poole, aga senat soovis kaht kolmandikku.

Loogika on selles, et kvalifitseeritud enamus ei moodustuks kohalolijaist, vaid senati ja nõukogu liikmete koguarvust. Nõnda ei tohiks inimestel tekkida tunnet, et kui ma istungile minna ei viitsi, siis ma ei vastuta ka otsuse eest. Senati liige hääletab ka siis, kui ta kohal ei ole.