Metsatüli jõudis kohtusse

Ihaste tüliõun

FOTO: TPM

Ihaste elanike liit jätkab pingutusi selle nimel, et Hipodroomi tee äärsesse männikusse ei tuleks 28 uuselamukrunti ja mets säiliks tervikuna puhkemetsana.

Liit vaidlustas selleks juunis Tartu volikogus kehtestatud kruntide Hipodroomi 4 ja Männimetsa tee 3a detailplaneeringu kehtestamise ning Tartu halduskohus võttis kaebuse menetlusse.

Küll ei näinud kohus vajadust rakendada esialgset õiguskaitset ja seega pole vormiliselt takistusi planeeringu alusel tegutseda, aga Tartu linna esindaja ütles, et kuni on teoreetilinegi võimalus, et planeering tühistatakse, selle alusel toiminguid ei tehta.

Mõju Natura alale

Advokaadibüroo PricewaterhouseCoopers Legal koostatud kaebuses on öeldud, et detailplaneeringu menetluses on õigusvastaselt jäetud tegemata keskkonnamõju strateegiline hindamine, mis oleks tulnud algatada ainuüksi kavandatava tegevuse võimaliku negatiivse mõju tõttu Natura 2000 võrgustikku kuuluvale Ropka-Ihaste looduskaitsealale. Täielikult on jäetud arvestamata detailplaneeringu teostamise mõju planeeringuala elusloodusele, eelkõige taimedele ja putukatele.

Teiseks on leitud, et detailplaneering on vastuolus Tartu arengudokumentidega ja sellest tulenevalt rikub Tartu elanike õiguspärast ootust ning on vastuolus hea halduse põhimõttega.

Kolmandaks on avaldatud, et oluliselt on rikutud avalikkuse kaasamise nõudeid. Kuivõrd tegemist on menetlusega, millel on keskkonnamõju ja mis puudutab kohalikele äärmiselt olulist ja väärtuslikku piirkonda, oleks pidanud menetlusse tõhusalt kaasama Ihaste kogukonna tervikuna ja seda menetluse võimalikult varajases järgus.

Kaebuses on muu hulgas leitud, et oluliselt on rikutud avalikkuse kaasamise nõudeid.

1

Küsimuse all on ka see, et detailplaneeringu avaliku väljapaneku läbiviimisel on rikutud menetlusnõudeid ning avalikku väljapanekut ei viidud läbi kooskõlas hea halduse tavaga. Detailplaneeringu avalik väljapanek toimus suveajal, planeeringu mahukust arvestades oli sellega tutvumiseks ette nähtud aeg liiga lühike ning detailplaneeringu avalik väljapanek ei toimunud Ihastes, vaid raekojas. Sellest tulenevalt ei ole haldusorgan täitnud oma kohustust teha kõik endast olenev huvitatud isikute tõhusaks kaasamiseks.

Peale selle on kaebuses leitud, et detailplaneeringu avaliku väljapaneku ajal esitatud ettepanekutele ja vastuväidetele pole vastatud nõuetekohaselt. Linna antud koondseisukohas pole käsitletud mitmeid olulisi ettepanekuid ja vastuväiteid, millele kohalikud elanikud tähelepanu pöörasid.

Tartu linnavalitsuse vanemjurist Kadri Valdre ütles reedel, et kaebus on üsna mahukas ja ta saab anda vaid esialgse hinnangu. «Kaebuses toodud väiteid on 22 lehel, pean veel süüvima,» nentis ta.

Linna hinnangul ei olnud vaja keskkonnamõju strateegilist hindamist ja linna see seisukoht tugines eelkõige Hendrikson & Ko koostatud strateegilise mõju eelhindamisele ja keskkonnaameti seisukohtadele, kommenteeris Valdre. «Tartu linnal ei ole põhjust kahelda keskkonnaameti ja Hendrikson & Ko pädevuses,» lisas ta.

Mida on võita?

Valdre hinnangul on kaebus perspektiivitu selles küsimus, nagu oleks planeering vastuolus arengustrateegia ja linna arengudokumentidega. «Selline vastandamine pole üldse põhjendatud,» märkis ta. «Kehtestatud detailplaneering on kooskõlas linna üldplaneeringuga. Arengudokumentide seisukohti on juba arvestatud üldplaneeringu menetluses. Eraldi ei pea neid analüüsima.»

Ka vähese kaasamise süüdistus ei ole Valdre sõnul õige, sest avalikustamisel oli nii planeering kui ka selle eskiislahendus. «Tartu linn jääb kindlasti seisukohale, et oleme avalikkust piisavalt kaasanud. Iga inimene, kel on olnud soovi, on saanud arvamust avaldada,» lausus ta.

Ihaste elanike liidu esindaja Lenne Rähn-Kuusik nentis, et nad ei oleks kaebust esitanud, kui oleksid seda perspektiivituks pidanud. Eesmärk on aga kogu metsa säilitamine.

«Kõige parem lahendus oleks, kui metsa omanik ja linn jõuaksid kokkuleppele, mis rahuldaks kõiki linna elanikke,» ütles ta. «Oleme välja pakkunud erinevaid lahendusi, üks pakkumine oli teha sinna Ihaste looduspark. Linnal oleks ju valikus looduskaitselised piirangud, võimalus pakkuda asendusmaad. Üks variant oleks ka linnal maa välja osta. Milleks planeerida siia piirkonda elamukrunte, kui tühje elamukrunte on siin piisavalt.»

Valdre ütles aga, et kui detailplaneering ka kehtetuks tunnistatakse, kui kohus peaks tuvastama menetlusnormide rikkumisi ja keskkonnamõju hindamine on kohtu hinnangul vajalik, ei saa välistada, et linn kehtestab lõpuks ikkagi täpselt samasuguse detailplaneeringu.

On aga risk, et siis ei jää avalikku kasutusse ka 60 protsenti metsast, nagu praegu üldplaneeringuga kooskõlas on kompromissina kokku lepitud. «Mulle tundub praegune lahendus kesktee,» sõnas Valdre. «Tuleb rõhutada, et see on erakinnistu. Üldplaneering jätab selle 40 : 60 suhte.»

Linn peab oma seisukohad kohtule esitama septembri alguseks.

Tagasi üles
Back