/nginx/o/2020/08/09/13263318t1he194.jpg)
Hommik. Sa istud köögilaua taga, värske ajaleht ees ja aurav kohvitass käeulatuses. Kanäe, Tartuff algab täna. Mingi Brasiilia film. Lavastaja Karim Aïnouz. Kaht peategelast kehastavad Carol Duarte ja Julia Stockler. Põhineb Martha Batalha raamatul. Täiesti võõrad nimed.
Aga kohv lõhnab hästi. Kohvioad tulevad ju ka Brasiiliast. Raadios mängib Singer Vingeri «Mina pean sambat tantsida saama». Ümised seda kaasa ja otsustad, et aitab sellest kehvast suusailmast küll. Õhtul ootab sind Raekoja plats, Suhkrupea mägi ja Copacabana rand. Vihmakeebi peab muidugi kotti pistma.
Karnevalita Brasiilia
Õhtu. Film läheb käima. Hmm, oodatud karnevali ei paista kusagilt. On hoopis kaks õde, kes peavad hakkama saama sellega, et nende unistustel ei ole selles eelmise sajandi keskpaiga Rio de Janeiros kohta.
Guida julges unistada armastusest ja nüüd ei ole tal enam oma koduski kohta, sest tema isa ütles nii ja tema ema ei öelnud midagi. Eurídice on lootustandev pianist, kes unistab Viini konservatooriumist, aga tema koht on seal, kus tema abikaasa ütleb, et see on. Meeste tehtud otsuste tõttu lahutatakse õed teineteisest ning nüüd peavad nad hoidma kinni ja leidma lohutust lootusest, et teine elab oma unistuste elu.
Meeste tehtud otsuste tõttu lahutatakse õed teineteisest.
Filmid, mille vaatamist tuleb alustada küllalt puhtalt lehelt, sunnivad minu kogemuse põhjal keskmisest rohkem keskenduma. Kui ei ole varasemast tuttav lavastaja käekirja või näitlejate mänguga, tuleb looga kaasas püsimiseks ja oluliste detailide tabamiseks kogu tähelepanu filmile suunata. Ilmselt ei üllata see kedagi, et Guida suur armumine lõpeb nii, nagu see lõpeb. Huvitav on aga jälgida, kuidas kojusaabumise stseen välja mängitakse. Mina näiteks ei ole nii intensiivset kala rappimist varem näinud.
Väga eluline mulje
Ühest kokkuvõttest jäi filmi žanrimääratlusena silma melodraama. Melodraama vihjab minu hinnangul aga emotsioonide forsseerimisele. Samas ei tundnud ma küll vaatamise ajal, et siin nüüd kuidagi üle pingutati, et päris inimesed päris elus nii ei reageeri. Jättis väga elulise filmi mulje.
«Nähtamatu elu» kangelannad püüavad mitte lasta elul endast üle sõita. Ja just see elulisus võikski vaatajat kaasa haarata. Sa tahad, et õdedel läheks hästi, tahad, et Eurídice saaks konservatooriumisse sisse, tahad, et õed saaksid uuesti kokku, tahad, et need lollakad mehed leiaksid endast nii palju jõudu ja julgust, et tunnistada oma vigu.
Tänavuse Tartuffi filme tutvustab-arvustab Tartu Postimehe lugejaile veebis ja trükitud lehes Kalver Tamm, kes on avaldanud kirjutisi blogis «Onu Kalveri lühijutud liikuvate piltide ainetel», aga ka kultuurilehes Sirp.
Kalver Tamm
Tartuffi kavas
- «Nähtamatu elu» («A Vida Invisivel») linastub Tartu raeplatsil Tartuffi tasuta seansina täna kell 22.45.
- Režissöör Karim Aïnouz.
- Peaosades Julia Stockler ja Carol Duarte.
- Melodraama.
- Kestab kaks tundi ja 19 minutit.
- Tartuff avatakse enne filmi «Nähtamatu elu» linastust kell 22 raeplatsil, kus ühtlasi annab kontserdi loominguline üksus Maarja Nuut & Ruum.