Laupäeval alanud karujahihooajal võib Jõgevamaal küttida varasemast hulga rohkem karusid

Karude üldarvukus Eestis on 2019. aasta sügise seisuga ligi 900 isendit.

FOTO: unsplash.com

Laupäeval, 1. augustil alanud karujahihooajal võib tänavu kogu Eestis küttida kuni 93 karu. Kõige enam karude küttimise lube andis keskkonnaamet Jõgevamaale ja Lääne-Virumaale. Mõlemas maakonnas võivad jahimehed sel hooajal küttida 17 karu. Tartumaal tohib küttida 9 karu.

Nagu eelmisel aastal, jagatakse ka tänavu karude küttimise load välja kahes osas. «Lisaks 87 karule jätsime kuue isendi küttimisload reservi. Need suuname uutesse kahjustuskolletesse vastavalt vajadusele,» sõnas keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Aimar Rakko. Seega on sellel jahiaastal plaanis jagada kokku 93 karu küttimise luba.

Kõige enam tohib tänavu karusid küttida Jõgevamaal ja Lääne-Virumaal: kummaski 17 looma. Sedavõrd palju karuküttimise lube pole kummasegi maakonda juba aastaid antud. Näiteks mullu võis neis kahes maakonnas lasta 9 karu. 2018. aastal võisid Jõgevamaa kütid lasta 5 ning Lääne-Virumaa kütid 11 karu.

Karu üldarvukus Eestis on 2019. aasta sügise seisuga ligi 900 isendit. Mõned aastad varem on see arv olnud väiksem, umbes 700. Seega saab karu asurkonna seisundit tervikuna hinnata heaks, kuid piirkonniti on see siiski erinev.

Kui Ida-Eestis on karu arvukuse näitajad väga head, siis näiteks Eesti lõunapiiril on piisavalt kasvuruumi. Seetõttu on Valgamaal lubatud küttida üks karu, Võrumaale aga küttimismahtu sel hooajal veel ei kehtestata.

Asurkonna kasvu tulemusena on viimasel paaril aastal suurenenud ka karu tekitatud kahjustuste hulk. Peamiselt on need mesitarude rüüstamine, harvem aga põllumajandusloomade murdmine ja vigastamine või silopallide lõhkumine. 

Karude põhjustatud kahjustuste hulk ei sõltu ainuüksi asurkonna suurusest, vaid eelkõige ennetusmeetmete kasutamisest. «Näiteks suurima karude arvukusega Jõgeva- ja Lääne-Virumaal, kus sel aastal lubatakse neid enim küttida, on registreeritud mesilarünnete hulk saja mesila kohta alla Eesti keskmise,» tõdes Aimar Rakko. 

Kõige mõjusam viis karude mesitarudest eemale hoidmiseks on elektrikarjuse paigaldamine mesila ümber. Ka maja läheduses ründavad karud tarusid märkimisväärselt harvem. Keskkonnaamet kompenseerib kuni poole kiskjatõrjeaia rajamise maksumusest.

2019. aastal kütiti Eestis 67 karu. Lubatud 70 isendist 3 jäid küttimata, nendest kaks Põlva- ja üks Raplamaal.

2020. aastal on 100 mesila kohta enim ründeid olnud Järva- (8), Viljandi- (8) ja Tartumaal (7), kõige vähem aga Ida-Viru-, Võru- ja Raplamaal. Kokku on 2020. aasta juuli lõpu seisuga registreeritud karude põhjustatud kahjujuhtumeid 166, aasta varem oli sama perioodi näitaja 143.

2019. aastal kompenseeris keskkonnaamet karude põhjustatud kahjusid 136 mesinikule kokku 102 415 euro ulatuses.

Karule võib pidada jahti 1. augustist 31. oktoobrini. Karujahi peamine eesmärk on vältida karude tekitatud kahjusid, vähendades karude üldist arvukust ning küttides neid suuremates kahjustuspiirkondades. Lisaks küttimisele aitab kiskjakahjusid ära hoida sobivate ennetusmeetmete kasutamine.

Karude küttimismaht maakonniti

Järvamaa 10

Harjumaa 5

Ida-Virumaa 8

Jõgevamaa 17

Lääne-Virumaa 17

Põlvamaa 3

Pärnumaa 5

Raplamaa 5

Tartumaa 9

Valgamaa 1

Viljandimaa 7

Võrumaa 0

KOKKU 87

Tagasi üles
Back