Noortespordist parema ülevaate saamiseks kehtib Tartus kord, mille järgi peavad vanemad juba teist hooaega kinnitama oma lapse treeningutel osalemist.
Pearahasüsteem soosib suuremaid
15. jaanuar 2012, 09:55
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Selgus, et ükski klubi ei ole treenijate nimekirju suuremaks bluffinud. Spordiklubidesse tuleb lapsi hoopis juurde.
Mullu sportis Tartus tegutsevates spordiklubides arvestuslikult 4600 last, kelle treeninguid toetas linn 938 589 euro eest, selleks hooajaks on klubide tööst osavõttu kinnitanud ligikaudu 5200 last.
Tartu linna sporditeenistuse juhataja Tarmo Lambi sõnul esitab sporditeenistus uuel nädalal linnavalitsusele eelnõu maksta tänavu pearahadeks pisut enam kui 997 000 eurot. Noortespordile kokku on kavas eraldada 1 000 805 eurot.
Summad erinevad
Lambi sõnul ei maksta klubidele pearaha siiski ühepalju, vaid see sõltub veel näiteks treenerite kvalifikatsioonist, sportlikest saavutustest ning mitmest teisest tegurist.
Suurim toetussumma, mida linn ühe treeniva lapse kohta spordiklubile annab, on 223 eurot aastas. Vähim summa võib olla aga kümme korda väiksem ehk 22,3 eurot.
Linna toetus on klubile siiski vaid üks sissetulekuallikas. Trennide eest peaksid kindlasti maksma ka lapsevanemad ning otsida võiks sponsoreid, leidis sporditeenistuse juht.
Süsteem toetab paraku esimest eelistust ehk kui laps käib mitmes trennis, jõuab linna toetusraha üksnes esimeseks märgitud klubi arvele. See muudab aga osa spordialade eksisteerimise keerukaks.
Tartu Kalevi spordiklubi juhi Raido Mägi kinnitusel soosib uus pearahasüsteem populaarseid spordialasid: «Kus rohkem lapsi, seal rohkem raha.»
Kui treeningutel lööb kaasa mõni säravamate saavutustega sportlane või lausa olümpialootus, avanevad rahakraanid. «Vehklejad Julia Beljajeva ja Erika Kirpu on kaks potentsiaalset Londoni olümpiale sõitjat,» rääkis Mägi. Nende treeninguteks on võimalik raha saada eri kohtadest.
Samas tunnistavad nii Lamp kui Mägi, et muret teevad need alad, mida esimese eelistusena ei valita. Kalevi klubis on sellisteks spordialadeks näiteks lauatennis ja male. Mullu käis maletreeningutel üle 40 lapse, nüüd märkis male oma esimeseks eelistuseks üksnes kümmekond last.
Mägi kinnitusel on Kalev Tartus ainus spordiklubi, kus malet õpetatakse noortespordi tasemel ja litsentsitud treeneri käe all. «Selle rahastamisel võiks teha erandi,» leiab ta.
Tartu Kalevis maletreenerina töötav Aksel Rei tõdes, et mõistab lapsevanemaid, kes märgivad esimese eelistusena mõne teise trenni. «Kui laps veedab kuus kuni kaheksa tundi päevas koolipingis, siis on kindlasti vaja, et ta end füüsiliselt liigutaks.»
Võistlused ohus
Hoopis suurem mure on Kalevi juhil aga ürituste korraldamiseks antava toetusega. Ta tõi näite, et linn toetab nende korraldatavat koolide kergejõustikuvõistlust juba aastaid 400 euroga. Kuid võistluste korraldamiskulud on kasvanud aasta-aastalt keskmiselt 20–25 protsenti. Sama summa eest tuleb soetada veel ka auhinnad.
«Kolm aastat tagasi tulime veel enam-vähem nulli. Nüüd aga mõtleme väga tõsiselt, kas seda võistlust üldse korraldada,» tõdes Mägi. «Kahjum on klubile liiga valus.»
Mägi sõnul on oht, et võistlusi hakkavad ära jätma ka teised ja koolidevaheliste spordivõistluste tava võib katkeda.