/nginx/o/2013/07/05/1876338t1ha842.jpg)
/nginx/o/2012/01/12/911518t1h7f3c.jpg)
Alati oodatud kevad pole kõigile roosiline aeg, sest õhus lendlev õietolm muudab selle suhtes ülitundlike inimeste silmad ja nina vesiseks. Tartu allergikud saavad varsti õietolmul internetis silma peal hoida.
Allergikule vajalik teave jõuab netti
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Keskkonnauuringute Keskuse OÜ hakkas mullu Eesti Allergialiidu tellimusel õietolmuseiret tegema Tallinnas. Veebruari lõpus seatakse Keskkonnainvesteeringute Keskuselt saadud pea 32 000 euro abil üles veel viis proovivõtturit, millest üks tuleb Tartusse.
«Proove kogutakse allergikute pärast,» selgitas Eesti Keskkonnauuringute Keskuse õhukvaliteedi juhtimise osakonna juhataja Erik Teinemaa.
Seire eesmärk on hinnata õhus levivate allergiat põhjustavate taimede (lepp, kask, sarapuu, pappel, haab, paju, kadakas, kõrrelised, jalakas, mänd, kuusk, saar, vaher, nõges, tamm, oblikas, puju, malts ja ambroosia) õietolmuosakeste ning hallitusseente spooride koostise ja kontsentratsioonide muutumist.
Mitu kuud nohu
«Sellisest seirest on kindlasti kasu,» ütles Eesti Allergialiidu infotelefonil nõu andev allergoloog Maie Laaniste. «Kui allergia all kannatav inimene leiab kindlast allikast teavet, et talle vaevusi tekitav taim õitseb, saab ta näiteks veidi aega enne õue minekut vaevusi ennetava tableti võtta.»
Pollioosi ehk heinapalaviku ehk õietolmust tekkiva ülitundlikkuse all kannatab Eestis ligi kümme protsenti elanikest. Paremal juhul tähendab see haigus vesiseid silmi ja nina.
«Esimese hooga võib öelda, et nohu on ju lihtne haigus,» märkis Maie Laaniste. «Aga tegelikult on nohu esimesed päevad üsna piinavad. Õietolmu suhtes ülitundlik inimene võib Eestis sellist viletsat enesetunnet kannatada märtsist septembri lõpuni, sest kogu aeg õitseb midagi. Pealegi jõuab siia erinevat õietolmu sadade kilomeetrite tagant.»
Meie suurim ja problemaatilisim allergeen on kaseõietolm, mis võib põhjustada ägedat ristallergiat pealtnäha süütute köögiviljade, näiteks kartuli, porgandi ja tomatiga.
Tulemused internetti
Ülikoolilinna proovivõttur seatakse ilmselt üles keskkonnauuringute keskuse Tartu filiaali juurde Vaksali tänavasse. Tallinnas tehti mullu õietolmuproove iga päev, Tartus hakatakse neid analüüsima kord nädalas. «Tulemusi on tarvis ikka iga päev,» ütles Laaniste.
«Nädalase nihkega tehakse seiret ka mujal,» selgitas Erik Teinemaa. «Näiteks Soomes on üheksa vaatlusjaama, aga päevane seire on vaid Turus, kus asub labor. Nädalavanused proovid pole mõttetud, sest nende põhjal saab prognoosida, mis liikide tolm võib järgmisena esineda.»
Ta lisas, et pole välistatud, et peale Tallinna, kus proovivõttur on labori katusel, hakatakse ka Eesti teistes mõõtepunktides analüüse tegema sagedamini. Kaalumisel on seegi, et aktiivsel tolmlemisajal analüüsitakse proove sagedamini.
Proove hakatakse koguma hiljemalt märtsi alguses ja tulemused pannakse veebiküljele www.klab.ee/ohuseire.
Heinapalavik
• Pollinoos on haigus, mille põhjuseks on ülitundlikkus õietolmu suhtes.
• Silma ja hingamisteedesse sattunud õietolm tekitab allergilise reaktsiooni, millega kaasnevad vesised silmad ja nina (või nina kaudu hingamise takistused), sügelus kurgus, köhatamine ning raskematel juhtudel hingamisraskus (astmahoog).
• Võib esineda ka nahalööbeid, migreenitaolist peavalu, liigesevalu, seedehäireid, temperatuuritõusu (sellest ka haiguse rahvapärane nimetus heinapalavik).
Allikas: MTÜ Eesti Allergialiit, Malle Orn