Maestro Paul Mägi juhatab kontserti vabas õhus ja lahkub seejärel Vanemuisest

Paul Mägi orkestriproovis Vanemuise suure maja laval. 

FOTO: Laila Kaasik

Rubriigi «Reedene rõõm» üks eesmärk on teada saada, mida võtab intervjueeritav ette nädalavahetusel. Vanemuise muusikaline juht ja sümfooniaorkestri peadirigent Paul Mägi (66), kes lahkub sellest ametist 31. juulil, teeb teatri muusikutega neil päevil proove, et anda pühapäeva õhtul Kassitoome orus kontsert. See toimub seal kümnendat suve järjest, seekord küll piiratud arvuga publiku ees. Intervjuus räägib maestro kontserdi kavast, tehtud tööst ja lahkumise tagamaadest.

Mida me kontserdil kuuleme?

Et see on juubelikontsert, siis anname ülevaate paremate teostega sellest, mida oleme mänginud kümnel suvel Kassitoomel. Tahaksime ilusa punkti panna minu ajale Vanemuises.

Kas tõesti kõik, mis on nüüdse kontserdi kavas, on kõlanud eelmistel Vanemuise sümfooniaorkestri suvekontsertidel?

Mitte kõik. Pool kavast kõlab kaunis orus esimest korda.

Kavast torkas silma, et Vanemuise sümfooniaorkestri saatel tulevad ühes loos soleerima Soome rahvusooperi solisti bass Koit Soasepa kõrval Eesti džässi säravaimad tähed saksofonist Lembit Saarsalu ja pianist Jürmo Eespere. Nad on publiku ees tuntud traditsionaalis «When The Saints Go Marching In» ehk «Kui pühakud marsivad». Mis põhjustel on see esitada võetud?

See on kavas põhjusel, et Vanemuise sümfooniaorkester valdab suurepäraselt erinevaid muusikastiile ning et juubelikontserdil oleks ka üks nn rosin.

Kuidas te iseloomustaksite lühidalt Koit Soaseppa?

Kahju, et seda haruldast, suurepärase häälematerjaliga väga musikaalset bassi nii vähe Eestis kuuleb. Siiski on ta juba üks kord Kassitoome orus esinenud ja ta on Vanemuise «Jevgeni Oneginis» laulnud Gremini osa. Olen temaga teinud koostööd ka Soome rahvusooperis. Mul on suur rõõm, et ta saab tulla, ja rõõm on sellestki, et kontsert üldse toimub. (Vanemuise teatel on Koit Soasepp haigestunud, mistõttu astub Kassitoome oru kontserdil solistina üles rahvusooperi Estonia bass Priit Volmer. - Parandus tehtud 24. juulil kell 10.35.)

Helistasin teile viimati koroona saabumise eelõhtul, veebruari viimasel või märtsi esimesel päeval, kui sai teatavaks, et 1. septembril 2011 alanud teie tähtajaline leping Vanemuise teatriga lõpeb 31. juulil ning et teie asemele astub peadirigendi ja muusikalise juhi kohale Risto Joost. Olite sel hetkel Milanos. Mida te seal tegite?

Andsin seal kaks meistrikursust, ühe dirigentidele ja teise lauljatele. Sain need ära lõpetada ja just siis kuulutati Itaalias välja eriolukord. Pääsesime viimasel hetkel. See oli nagu põnevuslugu: kõigepealt Milanost viimase lennukiga Viini, kusjuures neljast tabloost särasid kirjad ainult esimesel ja selleski ainult pooled.

Viinis käisime järgmisel päeval riigiooperis ja päev hiljem, kui tulime Tallinnasse, pandi Viini riigiooper kinni.

Intervjuu alguses rääkisite punktipanekust oma ajale Vanemuises. Kuidas võtate lühidalt kokku üheksa aastat selle teatri muusikajuhina?

Ma ei ole kunagi teinud lühiajalisi plaane. Üks ooper viib teiseni, põhiline on, et kollektiivi kunstiline tase tõuseks pidevalt. Seda oleme ka Vanemuises saavutanud, sest meil on olnud soosiv ja usaldav publik, kes on käinud järjest enam meie muusikaetendustel. Kui ma tulin Vanemuisesse, ei juletud peaaegu ühtegi ooperietendust panna suure maja lavale. Nüüd mängime seal juba kuuendat aastat «Carmenit».

Vanemuise plaanid järgmiseks hooajaks on minu ette valmistatud ja teostuvad ilma minu osaluseta.

Iga uus ooper on olnud eelmisest aste kõrgemal, orkester, koor ja solistid on võimelised heal euroopalikul tasemel esinema. Publiku usalduse saavutamine on aga väga keeruline ja võtab palju aega. Täissaalid nii meie sümfooniakontsertidel kui ka ooperietendustel on seda usaldust kinnitanud, mille üle olen õnnelik ning väga tänulik. Ka on muutunud publik järjest rahvusvahelisemaks.

Tartu on omandanud tõsiseltvõetava ooperimaja tõttu stabiilse renomee. Kui mul on tulnud pöörduda välismaiste solistide poole ettepanekuga Vanemuises laulda, tulevad nad meeleldi, teades, et selle teatri orkester ja lavastused on kõrgel tasemel.

Kuidas kommenteerite lahkumist Vanemuisest ja Risto Joosti asumist järeltulijana teie ametikohale?

Minu lahkumisega on juriidiliselt kõik korras. Lepingu lõpetamisest teatamine Vanemuise värske juhi poolt võinuks olla õigeaegne ja väärikas, mitte kolm kuud enne hooaja lõppu. See oli mulle üllatus, sest tavaliselt öeldakse muusikamaailmas lepingu pikendamata jätmisest üks hooaeg ette. Selleks, et uuel juhil oleks aega teha uue hooaja plaane ja vana juht jõuaks kavandada oma elu.

Vanemuise plaanid järgmiseks hooajaks on minu ette valmistatud ja teostuvad ilma minu osaluseta. Uus teatrijuht ei avaldanud mulle minu järeltulija nime, sain sellest teada pressiteatest.

Risto Joost on tunnustatud muusik, aga ta ei ole vist oopereid muusikajuhina lavale toonud. Mida sellest arvate?

Risto Joost on minu õpilane ning on dirigeerinud ja kogemusi omandanud Estonias. Andeka inimesena suudab ta kindlasti Vanemuisele kasulik olla.

Teie aega Vanemuises jäävad muu hulgas meenutama salvestised mitmel CD-l. Mitu neid on?

Oleme salvestanud Vanemuise sümfooniaorkestriga kuus CD-d: ooperi «Reigi õpetaja» ning Ester Mägi, Eduard Tubina, Eino Tambergi, Villem ja Artur Kapi, Anton Bruckneri, Camille Saint-Saënsi teoseid. Orkester on suurepärane, paindlik ja tundlik, mulle väga meeldib muusikute andumus ja soov musitseerida, samuti üksteisemõistmine, mille oleme nende aastatega saavutanud. Mul on väga kahju orkestrist lahkuda.

Kuidas kommenteerite Tartu medali saamist juuni lõpus?

Olen tänulik, et minu tagasihoidlikku tööd on tähele pandud, aga see medal kuulub tegelikult kogu Vanemuise orkestrile, koorile ja kõigile teistele vanemuislastele ühistöö eest nendel üheksal aastal. See pikk aeg möödus kiirelt, huvitavalt ja viljakalt.

Mis saab teist pärast nädalavahetuse kontserti ja lepingu lõppemist 31. juulil?

Et äraütlemine toimus äkki, ootavad mind ees vaid külalis­esinemised. Tegevust on plaanitud Itaalias, Rootsis, Jaapanis... Eelkõige teeb plaane viirus.

Intervjuu ilmub reedel. Ansambel Hampelmann esitas 1980. aastatel menukalt laulu «Reedene rõõm». Selles on juttu kellestki, kes läheb reedel vanni töönädala mustust ja tuska maha pesema ning puhtusest ja värskusest inspireerituna hakkab rõõmsat laulu looma. Mis on dirigendi reedene rõõm?

Reede on väga oluline päev, sest tavaliselt on reedeti kontserdid. Ja kontsert on dirigendi kõige suurem rõõm.

Kontsert tasuta pääsmetega

  • Pühapäeval, 26. juulil kell 20 algab Kassitoome orus Vanemuise sümfooniaorkestri kontsert.
  • Kavas on polonees Pjotr Tšaikovski ooperist «Jevgeni Onegin», avamäng Giuseppe Verdi ooperile «La forza del destino» («Saatuse jõud»), Bartolo aaria «La vendetta» Wolfgang Amadeus Mozarti ooperist «Le nozze di Figaro» («Figaro pulm») – solist Priit Volmer (bass), Aram Hatšaturjani valss Mihhail Lermontovi draamale «Maskeraad», avamäng Johann Straussi operetile «Mustlasparun», Johannes Brahmsi «Ungari tantsud» nr 5 ja nr 6, Rocco aaria «Hat man auch nicht Gold beineben» («Kui sul pole kulda taskus») Ludwig van Beethoveni ooperist «Fidelio» – solist Priit Volmer, intermezzo Gerónimo Giménezi ooperist «La Boda de Luis Alonso» («Luis Alonso pulm»), traditsionaal «When The Saints Go Marching In» («Kui pühakud marsivad») Paul Mägi töötluses – solistid Priit Volmer, Lembit Saarsalu (saksofon) ja Jürmo Eespere (klaver), Morosuse aaria «Wie schön ist doch die Musik» («Kui kaunis on ikkagi muusika») Richard Straussi ooperist «Die schweigsame Frau» («Vaikiv naine») – solist Priit Volmer.
  • Dirigeerib Paul Mägi.
  • Konfereerib Hannes Kaljujärv.
  • Kuulata saab tasuta pääsmega, mille hulk oli piiratud.
  • Sissepääs publikule avatakse kl 18.30.
  • Eesti TV näitab salvestist samal õhtul kl 22.
  • Kl 8–24 on autodele liikluseks suletud Karl Ernst von Baeri tänav alates Näituse ristmikust ning kl 18–22 Oru ja Karl Ernst von Baeri tänav.
Allikas: Vanemuine

KOMMENTAAR

Kristiina Alliksaar, Vanemuise juht

Paul Mägi on pea kümne aasta jooksul kahtlemata Vanemuise teatrisse palju panustanud ja lahkumine teeb kindlasti kurvaks, saan sellest väga hästi aru. Võin omalt poolt kinnitada, et minu otsus oli tingitud pikast vaatest ja teatri heaolu silmas pidades ning meievaheline vestlus oli igati viisakas. Mitte kunagi ei ole minu mõtetes olnud kellegi väärikust riivata – vastupidi! Mul on hea meel, et mõtted ka linnapoolse tunnustuse andmiseks langesid viljakale pinnasele.

Läbirääkimised uue muusikajuhi asjus algasid tõsiselt alles pärast vestlust Paul Mägiga, seepärast ei olnud mul ka ühtegi nime talle tollel kohtumisel välja käia, kokkuleppeid veel ei olnud.

Tagasi üles