:format(webp)/nginx/o/2017/12/28/7442813t1hefcd.jpg)
/nginx/o/2020/07/23/13229077t1h6402.jpg)
Andrea Isabel Aguila (20) on Peruust pärit naine, kes elab Tartus 2019. aasta augustist ja on läbinud eesti keele intensiivkursused. Vene keelt räägib ta vabalt ja pea aktsendita, sest on õppinud Venemaal Tveri ülikooli juures ja astunud sisse Peterburi riiklikusse ülikooli, ent pole kumbagi lõpetanud.
Aguila tahaks sügisest õppima asuda Tartu ülikooli eestikeelsel vene filoloogia või politoloogia õppekaval, sest siin saaks ta erinevalt Venemaast õppida tasuta. Aga ta ei saa siin tudeerima hakata, kuigi on omandanud sisseastumiseks vajaliku eesti keele taseme, on pühendunud ja motiveeritud.
Põhjus on üsna ootamatu: peruulanna kodumaal omandatud keskharidus, kvalifikatsioon Certificado Oficial de Estudios Educación Básica Alternativa, ei ole Eesti seaduse silmis piisav. Nimetatud alternatiivse õppekava läbimiseks kulus Aguilal kümme ja pool aastat, mitte 12, nagu on Eestis ette nähtud. Ta toonitas mitu korda, et Peruus ja Venemaal tema keskharidus kehtib, ning lisas, et tema lõpetatud kool on sarnane Eesti täiskasvanute gümnaasiumiga ja selle õppekava võimaldabki keskkooliga kiiremini ühele poole saada.
Seadus on seadus
Aguila on vahetanud ülikooliga pikki kirju ning kulutanud oma eesmärgi saavutamiseks aega ja raha, näiteks ligi 1500 eurot kulus keeleõpingutele. Ta on kirjutanud isegi Tartu ülikooli rektorile Toomas Asserile, kuid ülikooli vastus on endiselt eitav. Samas kinnitas Aguila sõnul ülikool naise keeleõpingute ajal mitu korda, et ta saab õppima asuda ja dokumentidega probleeme ei teki.
Otsuse, et tema keskkooli lõputunnistus ei kehti, tegi tänavu 30. aprillil sihtasutuse Archimedes struktuuriüksus, akadeemilise tunnustamise agentuur ENIC/NARIC. Viimane on loodud välisriigis omandatud hariduse õige ja õiglase tunnustamise lihtsustamiseks. Ometi takistab Aguila õpinguid just see organisatsioon, mis kontrollib dokumente ning näitab tudengiks pürgijale vastavalt seadustele ja regulatsioonidele punast või rohelist tuld.
Andrea Isabel Aguila selgitas, et tema lõpetatud kool on sarnane Eesti täiskasvanute gümnaasiumiga ja selle õppekava võimaldabki keskkooliga kiiremini ühele poole saada.
Tartu ülikooli õppeprorektor Aune Valk saab inimlikul tasandil Aguila murest aru, kuid tõdes, et seadus jääb ikkagi seaduseks. «Meil ei ole võimalik ENIC/NARICu otsust muuta,» sõnas ta. «Kui tal ei ole meie süsteemis kehtivat keskharidust, siis me ei saa teda ülikooli vastu võtta.»
Keskkooli ei soovi
Ülikooli vastuvõtutalitus soovitas Aguilal omandada keskharidus Eestis näiteks täiskasvanute gümnaasiumis. Nii ei soovi peruulanna talitada, sest see rööviks liiga palju aega. «See on minu taseme juures ka veidi solvav, sest olen ju keskkooli lõpetanud,» lisas ta.
ENIC/NARICu keskuse juhataja Gunnar Vaht selgitas, et Aguila omandatud hariduse õppekava nominaalkestus on täisaja korral üheksa aastat ning selles programmis ette nähtud ainete maht pole võrreldav mahuga, mida antakse Eesti põhi- ja keskhariduse peale kokku.
«Üheksa aastat haridust on võrreldes 12-aastase haridusega oluliselt erinev ning tuleb arvestada, et nominaalkestus või õppemaht on nimetatud hariduste puhul üks olulisi hindamise ja võrdlemise kriteeriume,» selgitas ta.
Aguila sõnul on tema lõpetatud Peruu kool kohandatud selliselt, et keskharidus on võimalik kiiremini omandada. Kuid ka sellest, et tal kulus põhi- ja keskkooli peale kokku veidi rohkem kui üheksa ehk kümme ja pool aastat, praegusel juhul kasu pole.
Vaht tõdes, et Aguila juhtum on erandlik. ENIC/NARICu keskus annab kõigis haridusastmetes aastas hinnangu ligi kolmele tuhandele lõputunnistusele, millest vaid ligi kümmet ei tunnustata.
Tagasi Peterburi
Aguila on olukorra lahendamiseks ühendust võtnud ka Peruu Eesti aukonsuli Ricardo Elías Mateo Durandiga. Viimane kinnitas samuti, et Aguila keskharidus Peruus kehtib. «Ei peaks olema siin probleemi edasi õppida,» märkis aukonsul.
Saanud teada, et uuesti gümnaasiumi minemata ei ole võimalik Eestis kõrgharidust omandada, on Aguila koos oma poiss-sõbra Vitali Kuzminiga otsustanud augusti keskpaigas kolida tagasi Peterburi, et seal uuesti ülikooli sisse astuda.
Ka Aguilal bürokraatiaga võidelda aidanud Kuzmin tunnistas, et kaotatud ajast on kahju. «Kus seda õpitud eesti keelt siis ikka vaja on kui mitte Eestis,» poetas ta. Kuzmin ütles üles ka töökoha Eestis, kirjutades lahkumisavalduse omal soovil, ning seega tuleb noortel Peterburis oma elujärg uuesti sisse seada.
Aguila olnuks Tartu ülikoolis väidetavalt esimene noor Ladina-Ameerikast, kes soovis keskkooli baasil jätkata oma õpinguid eesti keeles. Üsna tõenäoline on, et Tartu või ka Eesti laiemalt on kaotanud ühe võimaliku peruulasest estofiili.